Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kangekaelne vastupanu

Kolmapäev, 13. Jaanuar 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 4:1-17

Jumal kutsub Moosese
1Ja Mooses vastas ning ütles: „Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Issand ei ole ennast sulle ilmutanud?”
2Siis Issand küsis: „Mis see on, mis sul käes on?” Ta vastas: „Kepp.”
3Ja tema ütles: „Viska see maha!” Ta viskas selle maha ja see muutus maoks. Ja Mooses põgenes selle eest.
4Ja Issand ütles Moosesele: „Siruta oma käsi ja haara temal sabast,” - ja ta sirutas oma käe ning võttis temast kinni, ja see muutus ta pihus kepiks -
5„et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Issand, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!”
6Ja Issand ütles temale veel: „Pane oma käsi põue!” Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest[f] + [fr] 4:6 [ft] Sõna 'pidalitõbi' kasutatakse Piiblis paljude raskete nahahaiguste kohta, millesse haigestunud eraldati teistest inimestest. [f*] valge nagu lumi.
7Ja ta ütles: „Pane oma käsi tagasi põue!” Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu.
8„Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo põhjal, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.
9Ja kui nad ka neid kahte imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale! Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks.”
10Aga Mooses ütles Issandale: „Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.”
11Siis Issand ütles temale: „Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?
12Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!”
13Aga ta ütles: „Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!”
14Siis Issanda viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: „Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta räägib hästi; ja vaata, ta tulebki sulle vastu. Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest.
15Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.
16Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.
17Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!”

„Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” - ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal “ (Js 41:9-10)

Neljas peatükk algab järjekordse küsimusega Mooseselt: “„Aga kui nemad (juutide juhid) mind ei usu…?” (s 1) ja lõpeb tõdemusega, et kui “nad kuulsid, et Issand oli tundnud muret Iisraeli laste pärast, ja et ta oli näinud nende viletsust, siis nad kummardasid ja heitsid silmili maha.” (2Ms 4:31) Teisisõnu - nad siiski uskusid Moosest, vähemalt esialgu. 

Jumal jätkab kannatlikult Moosese küsimustele vastamist, seekord lisades ka praktilised imeteod, mida kõigepealt Mooses, hiljema ka rahvajuhid saavad näha enne tegutsema hakkamist. Isegi siis, kui Mooses tõstatab küsimuse ta enese nõtrusest, jääb Jumal kannatlikuks kinnitades, et Tema, alati kohalolev ja alati toimiv Jumal, varustab vajaliku kommunikatsioonioskusega ning sõnumitega.

Paneb imestama miks Mooses, kellel polnud aastaid olnud mingeid kõnelemisvõimalusi, on veendnud, et isegi peale sellist kohtumist Jumalaga jääb ta viletsaks suhtlejaks. Sõnakuulmise õppetund peab aga tulema kõigepealt, mitte hiljem, kindlust oli vaja alles õppida. 

Siis avaldab Mooses, et tema vastuväited ja küsimused, mis mõistetavalt panid ta muretsema püstitatud ülesande pärast, ei olnud tema jätkuva vastupanemise ainus põhjus. Ükskõik, mida Jumal ütles, Mooses ikkagi ei tahtnud seda ülesannet vastu võtta! Siinkohal meenub Aabrahami kommentaar Jeesuse ja rikka noormehe loost: imeteod võivad olla abiks, aga kes ei taha uskuda, need ei hakka ka imede tõttu uskuma! (Lk 16:31). 

Nüüd sai Jumala kannatlikkus otsa. Siiras küsimine on lubatud, kuid kuulamast keeldumine on juba halb! Jumal ei ürita enam Moosest veenda, vaid ütleb, et võimestab Aaronit Moosese abina ning sellega kohtumine lõpeb. Tuleb Moosesele au anda, et selles kohas - võibolla ka Jumala viha (s 14) tajudes, laseb ta lõpuks end veenda nii ülesande kaalukuses kui ka selles, et ta tuleb sellega toime.

 
Küsimuste küsimine ei ole vale. Aga vaidlemine vaidlemise pärast, mille taga on soov mitte muutuda ei ole vastuvõetav! Issand anna mulle andeks, kui olen samamoodi käitunud!

Selle kommentaari autor: Julie Robb