Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala rahva hoiatav ajalugu

Kolmapäev, 3. Veebruar 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 23:22-35

Kaks õde
22Seepärast, Oholiba, ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma
kihutan sulle kallale su armastajad, kellest su hing eemale
tõmbus, ja toon nad su kallale igalt poolt:
23Paabeli pojad ja kõik kaldealased, Pekodi, Soa ja Koa, ja
koos nendega kõik Assuri pojad, toredad noored mehed,
asevalitsejad ja maavanemad, võitlejad ja tublid mehed, kõik
hobuste seljas ratsutajad.
24Nad tulevad su kallale vankrite ja ratastega
ning rahvaste hulgaga; nad seavad su vastu ümberringi
kaitsevarju, kilbi ja kiivri. Ma annan nende kätte
kohtumõistmise ja nad mõistavad kohut su üle oma seaduste
järgi.
25Ma juhin su vastu oma püha viha, et nad kohtleksid sind
vihas: nad lõikavad ära su nina ja kõrvad, ja mis sinust üle
jääb, langeb mõõga läbi. Nad võtavad ära su pojad ja tütred ning
su jäägi neelab tuli.
26Nad rebivad sul riided seljast ja võtavad ära su ehted.
27Nõnda teen ma lõpu su kõlvatusele ja su Egiptusemaalt
pärit hooramisele, et sa enam ei tõstaks silmi nende
poole ega mõtleks Egiptusele.
28Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma annan su nende
kätte, keda sa vihkad, nende kätte, kellest su hing on eemale
tõmbunud.
29Need kohtlevad sind vihaselt, võtavad ära kogu su töövaeva
ning jätavad su paljaks ja alasti: su hooralik häbe, su
kõlvatus ja su hooramised saavad avalikuks.
30Seda tehakse sinuga, et sa truudust murdes jooksid
paganate järele, et sa ennast rüvetasid nende ebajumalatega.
31Sa käisid oma õe teed, sellepärast ma annan tema karika
sinu kätte.
32Nõnda ütleb Issand Jumal:
Sa pead jooma oma õe karikat,
sügavat ja laia;
sa muutud naeruks ja pilkeks,
sest see mahutab palju.
33Sa jääd joobnuks ja täitud murega:
hirmu- ja õudusekarikas
on su õe Samaaria karikas.
34Seda pead sa jooma ja rüüpama,
närima selle kilde
ja rebestama oma rindu.[m]Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.
35Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et sa oled minu
unustanud ja heitnud oma selja taha, siis kanna sinagi oma
kõlvatust ja hooramisi!”

“Ja tea, et Issand, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandenda põlveni neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.” (5Ms 7:9)

Kristliku koguduse ajalugu ei ole väga meelitav. Ristiusu nimel on aastasadade vältel tehtud palju kurja, näiteks juutidele. Sellest hoolimata on kristlik kogudus kandnud ja edasi andnud seda päästesõnumit, mille varal saab inimene taevasse pääseda. Iisrael (ja eriti Juuda), on vana lepingu kogudus, aga ka tema ajalugu pole parem.

See, kui raskeid kohtuotsuseid Jumal prohveti kaudu peab oma rahvale kuulutama, paneb hämmastuma. Palju lihtsam oleks seda mõista siis, kui need kohtuotsused kuulutataks ümbritsevaile paganarahvastele - nagu loeme alates 25. peatükist ja edasi. Aga Jumala omandrahvas on Tema silmatera ning seetõttu haavab rahva taganemine Jumala südant.

Samas tundub, et sellist ärataganemist Jumalast, on rahva keskel esinenud juba Egiptuse orjusest alates - seega kogu nende rahvaks olemise vältel! See ei tähenda, et kõik rahva liikmed oleksid elanud jumalatut elu, vaid pigem, et rahva hulgas on alati olnud neid, kes pole hoolinud Jumala käskudest. Samuti tundub, et vagad oli selles suures, Jumala nimel edasiliikuvas hulgas, enamasti vähemuses. Ometi hoidsid just nemad sidet Jumala sõna õpetusega ning tahtsid käia Jumala seaduste kohaselt.

Samaaria (s 33) märgib siin jagunenud kuningriigi põhjaosa Iisraeli, mida tabanud saatus oli lõunariigile, Juudale tõsiseks hoiatuseks. Juuda hävitus on ukse ees, sest babüloonlased (s 23) on juba ähvardamas nende vabadust. Kõige selle taga on aga Issand, kes ootab, et rahvas kuulaks Tema sõna. 

On huvitav, et elu pakub piisavalt hoiatavid näiteid teiste käitumise põhjal, kuida mes ei tohiks toimida, kui me sellest õigeaegselt õpime. Oli ju Ohola ehk Samaaria ennast küllalt rüvetanud ja tema saatus oli Jeruusalemmale teada. Ja ometi ei teinud ta mitte üksnes sama, vaid nagu pühakiri ütleb, ta oli veel halvem, ta läks oma rüveduses veel kaugemale, kuni ta tülpis oma tegudest. Alles siis tõmbus ta hing eemale kõigest sellest.

Kogu selle karmi loo taga on lihtne õppetund: kui Jeruusalemm, kui Iisraeli rahvas ei olnud nõus käima Jumala teed, siis tuli käia maailma teed. Kui ei viibitud pühas ruumis, siis tuli käia ebapühade reeglite järgi ja arvestada nende seaduspärasustega, kuidas maailm toimib ning seal asju aetakse. Kui Iisraeli rahvas oli andnud ennast maailma meelevalda, siis olid nad seda tehes lahkunud Jumala kaitse alt.

Igapäevaselt seisavad meie ees täpselt samad valikud: kas tahame käia Jumala teed või käia maailma teed. Samas, igal hommikul, kui ärkame, saame paluda, et Jumal annaks meile jõudu valida õigesti.

 
 “See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked.” (1Jh 5:3)

Selle kommentaari autor: APÜ