Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22:47-53
Jeesus vangistatakse47Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda
hüüti Juudaks - üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus
Jeesuse juurde talle suud andma.
48Aga Jeesus ütles talle: „Juudas, kas sa annad Inimese Poja
suudlusega ära?”
49Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad:
„Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?”
50Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema
parema kõrva.
51Aga Jeesus kostis: „Jätke see!” Ja ta puudutas tema
kõrva ja tegi ta terveks.
52Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele,
kes tema vastu olid tulnud: „Kas te olete nagu teeröövli
kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?
53Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei
pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.”
Getsemanis toimuvad sündmused on väga dramaatilised. Juuds juhib sõdurite hulka Jeesuse juurde ning tahab sõpruse ja armastuse märgiga - suudlusega- neile sõduritele märku anda, miline on Jeesus. Kaasajal nimetataks seda ilmsel noa selga löömiseks.
Ega me kindlalt ei tea, miks Juudas nii tegi. Võibolla oli tega paalja rahahimuga, aga võibolla ka Jeesuses pettumisega. Evagelist annab teada: “Saatan läks Juuda sisse” (Lk 22:3)
Jüngrite reaktsioon Jeesuse arreteerimisele oli üsna loogiline ja mõistetav. Ka meie toimiksime meile sündinud ülekohtu korral samamoodi. Ilmselt me füüsiliselt mõõgaga ei ründaks, kuid lüüa saab ka õela sõnaga või mõnel teisel viisil. Jüngrite meelest ei olnud reetur armastust ära teeninud, ometi väljendas Jeesus nii Juudale, kui teda arreteerivatlee ülempreestri sulasele armastust - parandades viimase kõrva. On erakordne, et Ta oma viimase tevrendusime tegi oma vangistajale.
Sel hetkel valitses pimeduse meelevald. Aga kuradi vihast, Juuda reetmisest, üöempreestrite ülekohtust ja jüngrite mõistmatusest kõrgemal valitses ja läks edasi Jumala plaan. Jeesus ütles: “Ei! Jätke see! Lubad neil sündmustel toimuda.” (s 51) Miks Ta seda teeb?
Jeesuse otsus Getsemanis palvetades, oli alistuda Jumala tahtele - ning lubades järgnevatel sündmustel toimuda, teostas Ta Isa tahtmist. Teda arvati kurjategijate hulka - just nii nagu prohvet Jesaja oli kuulutanud (Js 53:1)
Selle kommentaari autor: Vesa Siltala