Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 1:1-18
Joosua asub täitma Issanda käsku1Ja pärast Issanda sulase Moosese surma kõneles Issand Nuuni poja Joosuaga, Moosese teenriga, öeldes:
2„Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!
3Kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, annan ma teile, nagu ma Moosesele olen öelnud:
4kõrbest ja siit Liibanonist kuni suure jõeni, Frati jõeni, kogu hettide maa kuni suure mereni[f] + [fr] 1:4 [ft] Suur meri tähendab Vahemerd. [f*] päikeseloojaku pool saagu teie maa-alaks.
5Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.
6Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda neile!
7Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu Seaduse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed!
8Ärgu lahkugu see Seaduse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!
9Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!”
10Ja Joosua andis käsu rahva ülevaatajaile, öeldes:
11„Käige leer läbi ja andke rahvale käsk, öeldes: Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle Jordani, et minna vallutama maad, mille Issand, teie Jumal, annab teile pärida!”
12Aga ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule rääkis Joosua, öeldes:
13„Tuletage meelde käsku, mille Issanda sulane Mooses teile andis, öeldes: Issand, teie Jumal, lubab teile rahu ja annab teile selle maa.
14Teie naised, väetid lapsed ja karjad jäägu maale, mille Mooses teile on andnud siinpool Jordanit. Aga teie ise, kõik võitlusvõimelised, peate võitlusvalmilt minema üle jõe oma vendade eel ja aitama neid,
15kuni Issand on andnud rahu teie vendadele nagu teilegi ja nemadki on pärinud maa, mille Issand neile annab; seejärel võite minna tagasi oma pärusmaale ja pärida, mis Issanda sulane Mooses teile on andnud siinpool Jordanit, päikesetõusu pool!”
16Ja nad vastasid Joosuale, öeldes: „Me teeme kõik, mida sa meid käsid, ja läheme igale poole, kuhu sa meid läkitad.
17Nagu me kõiges kuulasime Moosest, nõnda tahame kuulata sind! Olgu ainult Issand, su Jumal, sinuga, nagu ta oli Moosesega!
18Igaüks, kes paneb vastu su käsule ega kuula sinu sõnu kõiges, mida sa meid käsid teha, surmatagu! Ole ainult vahva ja tugev!”
Moosese surma lähenedes oli ka Jumalal plaan (5Ms 31:14). Joosuat ja Jumala rahvast ees ootav muutus oli täiesti ilmne, kuigi selle ajakava polnud veel selge. Siis kõnetas Jumal Joosuat väga suure heldusega (s 1,2). Mõnikord võib tunduda, et Jumal vaikib, tegelikult räägib Jumal siis kui on õige aeg. Kindlasti oled ka sina seda kogenud.
Selles loos räägib Jumal Joosuale tulevikust - Tema plaanid ei olnud muutunud (s 3). Jumala plaanide nägemiseks ja mõistminseks vajame alandlikkust, peenetundelisust ja läbinägelikkust. Oleks lihtne olnud arvata, et koos Moosese surmaga lõpeb ka Jumala plaan. Ometi oli see palju suurem kui Mooses - või ka Joosua. Samamoodi on meie elud mõnikord vaid osa millestki palju suuremast ning see selgitab mitmeid viivitusi ja ka ahistusi, mida kogeme.
Moosese kingadesse astumine võis Joosua jaoks olla hirmutav ülesanne, vaatamata tema mineviku kogemustele (2Ms 24:13). Hea uudis on see, et Jumal, kes meid on loonud, teab millised me oleme. Nii annab Jumal Joosuale koos tegutsemisjuhistega ka julgustuse. Vaata kui mitu korda Jumal julgustab siin Joosuat - öeldes: ole julge ja vahva! Muidugi on üks asi öelda: ole julge, ole tugev - kui palju on seda sulle öeldud?- hoopis teine aga nii ka tegutseda. Napoleon Bonaparte olevat öelnud, et julgus on nagu armastus; selle elushoidmiseks on vaja lootust.
Mooses oli surnud, aga Jumala seadused olid alles. “Ole vahva” - ei olnud mingi sõnakõlks, vaid kahel korral lisab Jumal sellele ka põhjenduse (s 6,9).
Ja siis oli aeg minna - Jumala plaan tuli täide viia (s 11). Ometi oli töö alles alanud ja Iisraelil oli vaja end ettevalmistada. Oma kodu kolimine võib küll põnev tunduda, samas aga tähendab see suure pingutuse ja töö algust. Ka iisraellased pidid tegema kõik, et olla valmis edasi liikuma. Peale 3 aastat olid 3 ettevalmistuseks antud päeva, väga lühike ettehoiatuse aeg! Kas sina suudaksid kärmelt tegutseda, kui Jumal sulle nii ütleb?
Mõnede suguharude jaoks sai sellest aga hoopis eriline kogemus. Mooses oli neil lubanud elada idapool Jordani jõge - nemad ei pidanud üldse jõge ületama (s 13). Neil oleks lihtne olnud naeratades teistele lehvitada ning võibolla isegi lubada, et nad palvetavad teiste eest selles suures muutuses. Joosua aga tuletas neile meelde, et selles muutuses olid nad kõik koos. See polnud koht öelda: “Issand, siin ma olen! Läkita nüüd mu vend.” Mooses ei olnud kuidagi neid kolme suguharu ülejäänute võitlustest välja arvanud (s 14) (4Ms 32:1–22). “Puhkus”, mis neile lubati (s 15) kuulus ka teistele sugharudele. Pigem pidid need kes jäid, pühenduma nende toetamisele, kes pühendusid edasiminekule.
Ja siis vahetusid osad. Siiani oli uus juht Joosua rahvast instrueerinud ning julgustanud. Nüüd julgustasid nemad Joosuat (s 16-18)! Kas sa kujutad ette, mis tunne Joosual võis olla? Juhi rollis võib inimene end sageli väga üksildasena tunda, ning need keda tuleb juhtida teevad tihti selle veel üksildasemaks. Aga mitte siin. Rahva sõnakuulelikkuse tõotus ei rajanenud pimedal usaldusel Joosua vastu, vaid nende lootusel ja põhjendatud ootusel, et Jumal ise on Joosuaga (s 17). Pole siis ime, et Piibel õhutab meid nii mitmel korral palvetama oma juhtide eest.
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams