Tänane psalm võiks olla lühike kokkuvõte Taaveti elust. Märge “Taaveti laul” - võib tähendada, et Taavet oli selle autor, või ka - et see oli osa Taaveti laulude kollektsioonist, või - et see oli kirjutatud talle, või - see oli kirjutatud temast. Autorsusele vaatamata sobivad need read Taavetile.

Taaveti elu annab tunnistust psalmis esitatud väitele, et Jumal on tõeline kuningas (s 3) ning Taaveti hüüd abi järele (s 2-4) näitab tema suurt usaldust Jumala kaitse vastu. Isikliku valusa kogemuse kaudu on Taavet õppinud, et “verejanulised ja kavalad on jäledad Issandale.” (s 7). Ka tema oli kord selline - siis kui ta püüdis peita oma abielurikkumist ning mõrva (2Sm 11). Ometi, Jumala suure halastuse ning armastuse tõttu, saab ta siiski siseneda Jumala templisse ning tuua Tema ette oma palved. Taavet tõesti loeb end õigete sekka, vaatamata minevikus tehtud pattudele (s 13).

Kogu psalmi keskseks palveks on Taaveti igatsus olla juhitud õigele teele (s 9), eriti kuna ta mõistab, et  tema vaenlased (nii sisemised kui välised) võivad mõjutada teda kalduma valesti või minema kergema vastupanud teed ignoreerides Jumalat ja Tema käske . Taavetile on õige tee olulisus väga selgeks saanud.

Psalm kutsub Jumala kohtumõistmist inimliku mässamise ning intriigide peale (s 11) ning Taavetil on need näited võimalik leida omaenda elusündmustest. Need, kes järjepidevalt Jumala vastu mässasid - Sau, Absalom, Seeba - need kõik pidid vastu võtma kaotuse, sellal kui Taavetile anti võimalus leida pelgupaik ning rõõmustuda Jumala kindla kaitse üle (s 12,13).

Kui lugeda seda psalmi Taaveti elule keskendudes, saab sellest tugev julgustus kõikidele, kes on väga teadlikud oma patust ning kogevad, et nad ei ole nii õiged, kui vaja. Taaveti elu lugu näitab, et need, kes parandavad meelt ning hakkavad otsima Jumalat, võivad täielikult usaldada Tema kõigutamatut armastust. Jumal saab neile kilbiks nii sisemiste kui väliste vaenlaste vastu, ning juhib nad ise õigele teele.