Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ml 2:1-17
Issand sõitleb preestreid1Ja nüüd teie kohta, preestrid,
on otsus see:
2
kui te ei kuula ega võta südamesse,
et te peate andma au mu nimele,
ütleb vägede Issand,
siis ma läkitan teie vastu needuse
ja muudan teie õnnistused needuseks,
jah, needuseks,
sest te ei ole võtnud seda südamesse.
3Vaata, ma sõitlen teie seemet
ja puistan teile rooja näkku,
teie pidupäevade rooja,
ja teid endid viiakse selle juurde.
4Ja te saate tunda,
et mina olen teile läkitanud
selle otsuse,
et minu leping Leeviga
jääks püsima,
ütleb vägede Issand.
5Minu leping temaga
oli elu ja rahu,
ja ma andsin selle temale,
et ta kardaks;
ja ta kartis mind,
ta värises mu nime ees.
6Tõeõpetus oli tal suus
ja pettust ei leitud tema huulilt.
Rahus ja siiruses käis ta minuga
ja pööras paljusid ära patust.
7Jah, preestri huuled talletavad tarkust
ja tema suust otsitakse
õpetust,
sest tema on vägede Issanda
käskjalg.
8Aga teie olete lahkunud sellelt teelt,
olete õpetusega pannud paljusid
komistama,
olete rikkunud Leevi liidu,
ütleb vägede Issand.
9Sellepärast teen minagi teid
põlatuiks ja armetuiks kõigi
rahvaste juures,
sest te pole tähele pannud minu teid,
vaid olete õpetuses olnud
erapoolikud.
Iisraeli truudusetus on hukkamõistetav10Eks ole meil kõigil üks isa?
Eks ole meid loonud üks Jumal?
Mispärast me siis ei ole
üksteisele truud,
vaid teotame oma vanemate
lepingut?
11Juuda on olnud truuduseta
ja Iisraelis ja Jeruusalemmas
on tehtud jäledust.
Sest Juuda on teotanud pühamut,
mida Issand armastab,
ja on võtnud naiseks
võõra jumala tütre.
12Issand hävitagu Jaakobi telkidest
mees, kes seda teeb,
olgu ta kes tahes,
ka see, kes viib vägede Issandale ohvriandi.
13Ja veel te olete teinud seda:
Issanda altar on kaetud silmaveega,
nutu ja oigamisega,
nii et ta enam ei pöördu
ohvrianni poole
ega võta seda hea meelega
teie käest vastu.
14Aga te ütlete: „Mispärast?”
Sellepärast, et Issand on tunnistajaks
sinu ja su noorpõlve naise vahel,
kelle vastu sa oled olnud truudusetu,
kuigi ta on sinu abikaasa
ja sinu seadusejärgne naine.
15Aga ükski ei tee seda,
kelles on veel vaimu jääki.
Ja mida peab ta tegema?
Otsima Jumala sugu!
Kandke siis hoolt oma vaimu eest
ja ükski ärgu olgu truudusetu
oma noorpõlve naise vastu!
16Sest ma vihkan lahutust,
ütleb Issand, Iisraeli Jumal,
ja seda,
kes katab oma kuue vägivallaga,
ütleb vägede Issand.
Kandke siis hoolt oma vaimu eest
ja ärge olge truudusetud!
Issanda kohtupäev on ligidal17Te väsitate Issandat oma kõnedega.
Ometi te ütlete:
„Kuidas me väsitame?”
Sellega, et ütlete:
„Igaüks, kes kurja teeb,
on Issanda silmis hea,
ja seesugune on tema meele järgi.”
Või: „Kus on kohut mõistev Jumal?”
Nüüd sõnastab Jumal prohveti läbi ähvardused preestritele. On oluline mõista, et see polnud lihtsalt etteteatamine, et Jumala kättemaks on tulemas, vaid selle taga on ikkagi veel ka jumalapoolne pakkumine ja palve Teda kuulda võtta. Nii suur on Jumala arm ja halastus. Samas Ta hoiatab: “Kui te ei kuule ega võta südamesse...” Jumalapoolse tingimuse täitmata jätmine toob karistuse, selle täitmine aga leevendab Jumala palet, on prohveti sõnum. Ei preestrid, ega ka üksi meist saa mööda vaadata tõsiasjast, et tema tegudel on tagajärjed ja mõju. Piibel õpetab teisal, et mida me külvame, seda ka lõikame. Nii on meil kõikidel vastutus tuleviku ees ja seepärast peame täie tõsidusega suhtuma kõigesse, mida teeme.
Kui meile on antud kohustused jumalariigis ja kui teenime Jumalat, siis eriti tuleb teha kõik, et meie teod tooksid Jumala nimele au. Jumal suhtub pühaduse ja au küsimusse väga tõsiselt. Loetud kirjakohas preestrite ette viidud sõnumis minnakse tagasi alguse juurde. Moosese ajal seati sisse preestriteenistus ja kõik toimus seatud korra järgi, ning nüüd tuletab Jumal preestritele meelde just seda esimest lepingut - millest praegused preestrid on taganenud. Malakia ütleb: “Preestri huuled talletavad tarkust ja tema suust otsitakse õpetust, sest tema on vägede Issanda käskjalg.” Preestritel oli otsustav ja ülioluline koht rahva õpetamisel ja juhatamisel. Kui nemad oma käitumisega ei austanud Jumalat, siis ei teinud seda ka rahvas, kes järgis nende eeskuju. See pani preestritele suure vastutuse. Neil oli otsene mõju rahva üle. Kahjuks aga pidid Jumala prohvetid sageli preestrite juurde minema selleks, et neid hoopis korrigeerida ja meeleparandusele kutsuda.
Järgnevalt pöördutakse kogu Iisraeli poole, kellele heidetakse ette truudusetust. Truuduse ja ustavuse teema läbib tervet Vana Testamenti ja on väga aktuaalne. Iisraeli geograafiline asend tingis, et teda on alati ümbritsenud väga palju rahvaid oma kultuuride ja kultustega. Piibli kaante vahele on talletatud ajalugu, mis kirjeldab meile, millist mõju avaldasid võõrad rahvad Iisraelile. Väikese rahva püsima jäämine suurhõimude vahel on läbi aegade sõltunud otseselt Jumalast. Seda hullem on, kui Iisrael ise sellest ei hooli. Iisraeli truudusetust võrreldakse Piiblis sageli abielurikkumisega. Issraeli ajalugu aga näitab, et rahvas on suhtunud Jumalasse kui Armastatusse, kellele on lubatud olla truu ja ustav, aga siis hüljatakse ja saadetakse minema. Käesolevas tekstis omandab abielurikkumisest rääkimine mõlemad tähendused. Siin adresseeritakse nii truudusetust Jumalale kui truudusetust isikliku abikaasa suhtes. Eksiilijärgsel ajal püüdsid paljud, kes olid vahepeal abiellunud ümbruskonna elanikega, end lahutada. Ka selline käitumine sai prohveti poolt hukka mõistetud, sest Jumal ootab ja nõuab inimeselt truudust.
Edasi kirjeldab piiblitekst dialoogi vormis seda, kuidas rahvas Jumala hülgas ning kui küüniliselt suhtus Jumalasse, kelles sõltus nende elu. “Te väsitate Issandat oma kõnedega.”, ütleb Jumal „Kuidas me väsitame?”, küsib rahvas üsna küüniliselt (s 17) Oma sõnadega pöörab Jumala rahvas Jumala poolt neile öeldud sõnad peapeale väites:: „Igaüks, kes kurja teeb, on Issanda silmis hea, ja seesugune on tema meele järgi!” Kas saab keegi veel ülbem olla? Jumala kannatlikkus ei ole lõppematu ning rahval tuleb vastu võtta oma tegude tagajärjed.
Selle kommentaari autor: APÜ