Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 4:7-16
Armastusest Jumala ja inimeste vastu7Armsad, armastagem üksteist,
sest armastus on Jumalast
ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast
ja tunneb Jumalat.
8Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat,
sest Jumal on armastus.
9Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles,
et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud
maailma, et me tema läbi elaksime.
10Selles on armastus -
ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat,
vaid et tema on armastanud meid
ja on läkitanud oma Poja
lepitusohvriks meie pattude eest.
11[m]Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist.
12Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame,
siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.
13Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on
andnud meile osa oma Vaimust.
14Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja
maailma Päästjaks.
15Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib
Jumal ning tema püsib Jumalas.
16Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu.
Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal
püsib temas.
Kogu Kolmainsus toimib selle heaks, et muuta meid armastavateks inimesteks (s 11-15). Jumala üks põhilisemaid eesmärke on luua inimesi, kes tunnevad ja armastavad Teda, kõige armastuse allikat. Nende jaoks, kes tunnevad Jumala Poja läkitamises ära Jumala armastuse meie vastu, on Jeesuse ohvrisurm äärmiselt tähendusrikas (s 10,14). Nad kogevad Püha Vaimu kaudu julgustust ja kinnitust sellest armastusest (s 13) ja on ka ise valmis muutuma selle armastuse mõjul. Sageli on nemad ka selle armastuse edasiandjad, jagades seda teistele.
Mitte armastada ise sellise armastuse kiirguses, tähendaks olla kui hädaline, kes püüab mürgitada oma aitajat.
Jumala armastuse olemus on sedavõrd kõrge kvaliteediga, et hävitab hirmu ning täidab kindlusega. Miks on hirmu eemaldamine nii oluline? Vastust otsides peame vaatama seda, mida hirm võib meiega teha, eriti äärmuslikus olukorras.
Tuntud Šoti sportlast ja misjonäri, Eric Liddell’i (1902-1945, filmi “Tulevankrid” peategelane), hoiti kinni Jaapani sõjavangide laagris. Seal paistis ta silma sellega, et keset gruppeeringuid, kes end turvasid moraliseerimise või isekate valikutega, aitas tema vanuritest kaasvange, õpetas laagri piiblikoolis, organiseeris mänge ning õpetas teadusaineid lastele, kes teda “onu Ericuks” hüüdsid.
Hirm teeb meid isekateks, paneb pöörduma sissepoole, keskenduma enesele. Sisemine kindlustunne Jumala armastuses aga vabastab kohtu- ja hukkamõistu alt, vbastab teenima ja armastama teisi.
Jüngritelt eeldatakse armastust ja isegi kästakse armastada - armastusest saab lausa tõelise jüngerluse indikaator ja proovikivi. Kirikuajalugu on olnud täis kildkondi ja sügavalt juurdunud vaenulikkust ning seal on kahjuks väga palju armastamise võimalusi lihtsalt kaduma läinud.
Mis sinul täna puudub? Kas koged ja väärtustad piisavalt Jumala armastust ja selle määratut ulatust? Või pole me tegelikult adunud, kui suurel määral vajame iga päev Jumala armastust - ning see on Kristuse surma kallhinnalisuse meie jaoks taandanud? Või hiilib kusagil ringi hirm mis sunnib meid ikka ja jälle enesekesksete ja ennast esiplaanile upitavate valikute juurde?
Selle kommentaari autor: APÜ