Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala kirglik hoolimine inimesest

Neljapäev, 15. Juuli 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 4:17-21

Armastusest Jumala ja inimeste vastu
17Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et
meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi
selles maailmas.
18Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab
kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud
täiuslikuks armastuses.
19Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.
20Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma
venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta
näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.
21Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab
Jumalat, armastagu ka oma venda!

Issand, läkita oma valgus ja tõde, need juhatgu mind! (Ps 43:3)

Eelarvekärped, viirused, töökaotus, lumepallina kasvavad võlad, kokkukuivavad hoiused  ning ebakindlus tuleviku osas - need teemad on jätkuvalt ajalehtede esikülgedel, sest globaalne majanduslik kõikumine ei jäta kedagi puutumata. Kui ebakindlus ja hirm on inimese oma haardesse saanud, on raske midagi kaugemale planeerida. Ja see puudutab inimesi nii kiriku sees, kui väljapool kirikut. Just selles kontekstis on Johannese sõnad tänases tekstis üllatavalt kohased ka meile.

Ta pöördub usukogukonna poole, õhutades neid armastama üksteist tõeliselt, sügavalt ning hästi. Ja Johannes ei räägi pelgalt sõnadest või tunnetest või omasuguste vastu lahke olemisest. Piibel on täis tõendeid selle kohta, et kui meie väidame end Jumalat armastavat, siis peaksime omaks võtma ka Tema kirgliku hoole abivajajate vastu, ükskõik kes või kus nood on. Osalemine koosolekutel, tulised palved ning doktriini mõistmine on kõik väga olulised, ometi ei saa need iial olla asendusaineks nende inimeste armastamisele, kes meie lähiümbrusesse on asetatud. Hullem veel, kui me ütleme end Jumalat armastavat, kuid samal ajal lubame enesele eelarvamusi, andestamatust või viha kellegi suhtes, siis ei peta me vaid iseendid, me lausa valetame!

Hirm ja tõeline armastus ei saa kooseksisteerida. Armastus viskab välja hirmu otsekui turvamees ebasoovitava külalise. Armastus ise aga loob keskkonna milles inimene saab “minna õitsema”, see toetab alati teiste head käekäiku. Hirm kitsendab, takistab ning sandistab. Mõlemad on võimsa mõjuga, kuid armastus on suurem, sest lähtub Jumalast. Tehku Jumal meist pööraselt julged armastajad, selllised, kes pühivad hirmu kuhu iganes nad ka lähevad.

 

 
Mõtiskle palves oma perekonna, koguduse või töösuhete üle. Kuidas võiksid kasvatada armastust ning pagendada hirmu?

Selle kommentaari autor: Fran Beckett