Johannes ei nimeta seda eksiõpetust, mille vastu ta seisab, see oli tema lugejatele nagunii teada. 

Kindlasti on olnud hulgaliselt katseid selgitada, mida mõeldi neis salmides “vee” ja “vere” all. Muuhulgas tähendas see kindlasti ka seda, et Jeesuse puhastavat väge (vesi) ei ole võimalik tunda lahus Tema ristisurma mõistmisest (veri). Tema elu jagamise eelduseks on reageerimine (vastamine) Tema ristisurmale.

Kuigi Jumal on loonud iga inimese, räägib Johannes siin millestki muust kui kasutab väljendit “Jumalast sündinu” (s 1,4). Oma evangeeliumis eraldab ta need kes Tema vastu võtsid ja uskusid Tema nimesse, ning teised, kes Ta ära tõukasid (Jh 1:10-13). Ja Jeesus räägib Nikodeemosele vajadusest “sündida uuesti” ( Jh 3:3-7). Tõeliselt uuestisündinud inimene ei ole samastatav sellega, kes oma religioosse kuuluvuse kohta vastab “kristlane”, vaid see, kes usub, et Jeesus on Messias, peab Jumala korraldusi ning “võidab ära maailma” (s 1-4) - kõik selle mis siin maa peal ei ole Jumalast. Hea ja kurja vahelist võitlust ei ole võimalik tasakaalus hoida. Jeesus on “maailma ära võitnud” ( Jh 16:33) ning omades Tema elu enda sees, saame meie teha sama.

“Igavene elu”, millest Johannes 11.salmis räägib, ei ole lihtsalt miski, mida saame peale surma nautida, vaid see on elu, mida saame tundma õppida juba siin ja praegu. See on teistsugune elulaad, kus me otsekui “katmata palgega saame vaadelda Issanda kirkust peegeldumas, (ja kus meid) muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18) . Püha Vaim meie sees täidab meid armastuse ja rõõmuga (Gl 5:22) andes meile ka väe kiusatuste võitmiseks ning jõu täita Jumala tahtes. On see ka sinu kogemus?