Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esr 1:1-11
Pärsia kuninga Koorese teadaanne1Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal - et läheks täide Issanda
sõna Jeremija suust - äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu,
nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult
öelda:
2„Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on
andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja ta on mind käskinud
ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas.
3Kes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu tema Jumal ja see
mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Issanda,
Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.
4Ja igaühte, kes iganes on jäänud mõnesse paika, kus ta võõrana
elab, aidaku selle paiga elanikud hõbeda ja kullaga, asjade ja
kariloomadega ning vabatahtlike andidega Jumala koja heaks
Jeruusalemmas!”
Juudid lähevad Paabelist kodumaale tagasi5Siis tõusid Juuda ja Benjamini perekondade peamehed ning
preestrid ja leviidid, kõik, kelle vaimu Jumal äratas, et minna üles
ehitama Issanda koda Jeruusalemmas.
6Ja kõik nende naabrid toetasid neid hõberiistade, kulla, vara,
kariloomade ja kalliste asjadega lisaks kõigile vabatahtlikele andidele.
7Ja kuningas Koores laskis välja tuua Issanda koja riistad, mis
Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast ära toonud ja oli pannud oma jumalakotta.
8Koores, Pärsia kuningas, laskis need tuua varahoidja Mitredati
kätte, ja tema luges neid Sesbassarile, Juuda vürstile.
9Ja nende arv oli järgmine: kolmkümmend kuldkaussi, tuhat
hõbekaussi, kakskümmend üheksa nuga;
10kolmkümmend kuldpeekrit, nelisada kümme teisejärgulist
hõbepeekrit, tuhat muud riista.
11Kuld- ja hõberiistu oli kokku viis tuhat nelisada; kõik
need võttis Sesbassar kaasa, kui vangid viidi Paabelist Jeruusalemma.
Selle lühikese kirjakoha haare on suur - alates kõrgematest riigivõimu sfääridest kuni kuldsete templinõudeni, kus iga asi on arvel ja oluline.
Esra raamatu autor läheb otse asja juurde (Koorese esimesel aastal): alates esimesest lausest on lugeja tähelepanu suunatud ettekuulutuste täitumisele (Jr 29:10, Tn 9:12, Js 44:28) (vt kui mitu korda kasutatakse fraase Jeruusalemmas ja pühakojas /"Issanda kojas“). Autor puudutab ka väljarände teemat, eriti seoses annetustega, mida tagasipöördujad saavad (2Ms 3:21; 2Ms 12:35-36). Lisaks viitab ta Jesaja ettekuulutuste täitumisele (Js 48:20; Js 52:12) ja kõigi templiriistade tagastamisele, mida Belsassar oli kasutanud oma (eba)jumalate võimu ülistamiseks (Tn 5:1-4).
Kooresel, kelle sõnu saame ise lugeda (Koorese silinder (536 eKr), Briti muuseum), on muidugi teistsugune tõlgendus oma usulise sallivuse nupukast poliitikast. Kindlasti oli ka tagasipöördujatel palju kahtlusi selles, kas ikka lahkuda turvalisest Paabelist oma hävitatud kodumaa ebakindlasse tulevikku. Raamatu autor uurib nende motiive kuni põhjani: "Jumal puudutas nende südameid" (s 5). Mõlemas sündmuses näeme Jumalat südameid puudutamas (s 1,5).
Kui Jumal palub meil midagi teha, siis enamasti hakkab inimene ise pingutama ja mõtleme, kuidas seda korda saata. Jumalal on aga juba vahendid valmis, et oma plaan ellu viia.
Jumal võib kasutada kõige võimatumaid inimesi ja olukordi, et saavutada, mida Ta tahab. Me ei tea, kas Pärsia kuningas Koores oli tõeline jumalamees. Sellest hoolimata viis ta oma tegudega täide Jesaja ja Jeremia poolt kuulutatut – kas ta ise seda tajus või mitte. Koorese taoline mees võib Jumalat mitte tunda, kuid Jumal tunneb teda kindlasti. Ta tegi, mida keegi teine ei suudaks, ja äratas kuninga vaimu, et saaks kuulutatud, mis vaja.
Koores oli võimeline kuulutama tõde Issandast, taevaste Jumalast ja ta vabastas inimesed teenima Issandat. Pole ime, et Koorest kutsutakse “võituks” (“messiaks”) Näeme, kuidas Jumal kasutas Pärsia kuningat, et julgustada oma rahvast sõnakuulelikkusele. Kahjuks ei pöördunud kõik neist tagasi Jeruusalemma. Kuid need, kes seda tegid, said paljude hüvede osaliseks. Pane tähele nende sõnakuulelikkuse võtit (s 5): Jumal äratas nende vaimu! Seda saame paluda ka meie. Meile tuletab see meelde Issandat Jeesust, kes samuti puudutab inimese vaimu ning kuulutab tõelist vabadust kõikidele ( Lk 4:16-21).
Selle kommentaari autor: APÜ