Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esra 3:1-13
Ohvriteenistus taastatakse1Kui seitsmes kuu kätte jõudis ja Iisraeli lapsed olid juba oma linnades, kogunes rahvas nagu üks mees Jeruusalemma.
2Ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja tema vennad preestrid ja Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja tema vennad võtsid kätte ja ehitasid üles Iisraeli Jumala altari, et selle peal ohverdada põletusohvreid, nõnda nagu jumalamehe Moosese Seaduses on kirjutatud.
3Nad ehitasid altari selle endisesse kohta, kuigi maa elanikud olid nende vastu vaenulikud; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid, hommikusi ja õhtusi põletusohvreid.
4Ja nad pidasid lehtmajadepüha, nagu oli ette kirjutatud, ja ohverdasid igapäevaseid põletusohvreid vastaval arvul, nagu igaks päevaks oli määratud;
5ja seejärel korralisi põletusohvreid, noorkuu- ja kõigi Issanda pühitsetud pühade ohvreid, ja kõigi nende ohvreid, kes tõid Issandale vabatahtliku ohvri.
6Seitsmenda kuu esimesest päevast alates hakkasid nad Issandale põletusohvreid ohverdama, kuigi Issanda templile ei olnud veel alust pandud.
7Ja nad andsid raha kiviraiujaile ja puuseppadele, ning toitu, jooki ja õli siidonlastele ja tüüroslastele, et nad tooksid seedripuid Liibanonist mere äärde Jaafosse[f] + [fr] 3:7 [ft] Vt [+xt] 2Aj 2:15[+xt*] seletust. [f*] Pärsia kuninga Koorese loal, mis neile oli antud.
Templi ülesehitamine algab8Ja teisel aastal pärast nende jõudmist Jumala koja juurde Jeruusalemma, teises kuus, tegid alguse Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja nende muud vennad, preestrid ja leviidid ja kõik, kes vangist olid tulnud Jeruusalemma, ja seadsid kahekümneaastasi ja vanemaid leviite Issanda koja tööd juhatama.
9Ja Jeesua, tema pojad ja vennad, Kadmiel ja tema pojad, Juuda järeltulijad, asusid nagu üks mees juhatama neid, kes tegid Jumala koja tööd; nõndasamuti Heenadadi pojad, nende pojad ja nende vennad leviidid.
10Ja kui ehitajad Issanda templile alust panid, siis astusid ette ametirüüs preestrid pasunatega, ja leviidid, Aasafi pojad, simblitega, et Iisraeli kuninga Taaveti korra järgi Issandat kiita.
11Ja nad laulsid Issandat kiites ning tänades:
„Sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti
Iisraeli vastu!”[m]Ja kogu rahvas tõstis suurt rõõmukisa Issandat kiites, et Issanda kojale oli alus pandud.
12Aga paljud preestritest ja leviitidest ning perekondade peameestest, vanad, kes olid endist koda näinud, nutsid suure häälega, kui sellele kojale nende silma all alus pandi; ent paljud tõstsid rõõmuga hõisates häält.
13Ja ükski ei suutnud vahet teha rõõmuhõiskehääle ja nutuhääle vahel, sest rahvas tõstis suurt rõõmukisa ja hääl kostis kaugele.
Valjud rõõmuhüüded ning nutt ja oigamine? Trompetid koos pisaratega? Need pole üksteisest tegelikult eriti kaugel.
Templi taastamistööd algavad kiiresti ja õigete prioriteetidega: kõigepealt altar (s 1-6) ja siis alles kogu tempel (s 7-13). Paguluses polnud rahval kaua olnud ohverdamise võimalust, ja ka nüüd polnud veel templit, kuid altar rajati oma õigele kohale ja üle pika aja oli taas võimalik tuua ohvreid! Miks oli ohverdamine nii oluline? Sellepärast, et Jumal oli öelnud, et ilma verevalamiseta ei ole andeksandmist (Hb 9:22). Ohvrid olid eeltähenduseks Jeesuse poolt toodud täielikule ohvrile.
Esra raamatu 2. peatükis on kõik alles laiali oma linnades (Esra 2:2,70), kuid nüüd koguneb kogu rahvas nagu "üks mees." Innuga asuti templit ehitama ja kui vundament oli paigas, siis peeti rõõmupidu.
Lehtmajadepüha oli rõõmus pidu, millega tähistati Egiptusest väljarändamist, Vana Testamendi silmapaistvaimat vabanemislugu (3Ms 23:42- 43). Ajutistena püstitatud eluruumid pidid rahvale meenutama, et nad sõltuvad kõiges Jumala heldusest, ka siis kui elu on väga ebakindel (s 3). Kujutle, milline võis see välja näha: preestrid ja rahvas koos taasavastamas altarirituaale! Loeme, et mitmed vanemald leeviidid nutsid - nemad mäletasid veel Saalomoni templit ja selle imelisi kaunistusi. Seekord ei olnud enam võimalik tellida ilustusi parimatelt meistritelt üle maailma ning polnud ka vahendeid äärismetalliga katmiseks, aga see oli ikkagi Jumala seatud korra taastamine ja jumalateenimise uus algus!
Templiehitus algas alles järgmisel kuul pärast paasapüha. Kivimaterjal oleks olnud kergesti kättesaadav, kuid et vana puit oli maha põletatud (2Kn 25:9), tuli sisse vedada uut (nagu Saalomon oli teinud 2Aj 2:3,8,9).
Kujutle vundamendi rajamise tseremooniat kogu helipildilises mõjuvuses, koos ekstaatilise, publiku poolt korratava lauluga, millel refrääniks kõlas: „Tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!” (s 11). Selles laulus sulasid kokku rahva minevikukogemus ja uus tulevikulootus. Taoline laul on näiteks ka psalm 136. Samamoodi võime meie kasutada taolist lauluvormi, et väljendada oma lootust või tänu Jumala headuse eest nii minevikus kui tulevikus. Ütleb ju Jumal “ Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? “ (Js 43:18-19).
Selle kommentaari autor: APÜ