Muidugi - Jeesus tõi paljudele rahu, aga Tema kõned tekitasid ka konflikte. Vastasseisud olid paratamatud seetõttu, et Jeesuse õpetus erines suurel määral kirjatundjate õpetusest ning sellele lisaks oli vastuolus ka üldiste ühiskondlike tõekspidamistega.

Tänases tekstis viitab tuli lõpuaja kohtumõistmisele ning ristimine Jeesuse lähitulevikus toimuvale ristisurmale, mida kandes jõi ta süükarika meie eest (Jh 18:11).

Jeesuse tegevus - pattude andeks andmine, haigete tervendamine, kurjade vaimude väljaajamine, variseride kritiseerimine ning viimaks ka õpetus ristisurmast ning surnuist ülestõusmisest ja tulevasest kohtust - see kõik tekitas lahkhelisid kodudes ja lähisuhetes. Kuna aga juutidele on peresuhted eriliselt tähtsad, siis Jeesuse kõne pereliikmete omavahelisest tülliminekust tekitas kuulajate seas kindlasti hämmingut. 

Selmis 54 hakkab Jeesus kõnelema rahvale, sellele eelnev tekst oli aga tõenäoliselt adresseeritud üksnes jüngritele. Vihm tuli maale enamasti läänes asuvalt Vahemerelt ning kuumus lõunas asetsevast kõrbest.

Jeesuse kõne teravik oli suunatud tõsiasjale, et inimesed hindasid peamiselt väliseid, nähtavaid asju, ning seetõttu jäi neil märkamata palju olulisem. Jumala tõotused olid nende endi silme all täitumas. Aga rahvas ei tajunud Jumala Vaimu tegutsemist, sest nad ei tahtnud seda teha. Neil oli selleks piisavalt teadmisi, aga neil puudus soov teha lepitus Jumalaga. Aga alles lepitus Jumalaga viib inimese lepitusele teistega tema ümber. Ja see võib olla pikk teekond.