Need, vanglast kirjutatud, autobiograafilised salmid osutavad, et Pauluse jaoks oli väga selge see, mida ta tegi. Kasutades sõna “saladus” (s 3,4,6,9) kirjeldab Paulus oma värsket arusaamist tõest, mis oli eelmiste põlvkondade eest peidetud (kuigi prohvetite abiga aimatav), nüüd aga ilmutatud kõikidele. Püha Vaim oli ilmutanud selle, mida enne peeti võimatuks: et Jumal ühendab ja toob paganad ning juudid kokku ühte kogudusse, läbi Jeesuse Kristuse. 

Ja Jumal andis Paulusele ülesande kuulutada, et Jumala lepingu ja Kristuse Ihuga (kogudusega) on nüüdsest võimalik liituda ka paganarahvate seast pärinevail usklikel (s 6 j vt Kl 1:27). See on määratu rõõmusõnum ka praegusel ajastul kõikidele neile, kes ei kuulu juutide hulka. Juutidele aga oli see märguandeks, et neid ei päästa enam mingi eristaatus: kõikidele on vaid üks tee uude lepingusse Jumalaga, läbi usu Jeesusesse. Ka Paulus ise (juudina) ei omanud mingit muud eripositsiooni (s 8).

Tulevik, mida enne peeti mõeldamatuks, vastandab praegusele muserdatud maailmale ja siin valitsevaile vaenulikele vaimsetele jõududele Jumala tarkuses seatud eesmärgid. Kristuse läbi kättesaadavaks tehtud “äraarvamatu rikkus” (s 8) osutab, kui rikkaliku elu soovib Jumal anda oma rahvale ning on samas ääretult praktiline, nagu kirjeldavad järgnevad peatükid 4-6.

Niivõrd kõrge kutsumine muutis Pauluse elus kõik. Ka koguduse jaoks oli see väga eriline kutsumine, sest Paulusele ilmutati, et kogudusel on võimalik teha Jumala tarkus teatavaks isegi taevastele valitsustele ja meelevaldadele (s 10). Inimesel on midagi õpetada isegi inglitele - ning ka deemonitele! 

Taolise sõnumi kuulutus tõi otseselt Pauluse jaoks kaasa opositsiooni ning ahelad, aga andis samas talle ka uskumatult kõrge ja igavikku ulatuva elu eesmärgi. Paulus tajub väga teravalt selle sõnumi määratust ja sügavust, ja selle väelist jumalikku dimensiooni. Pane tähele tema alandlikkust (s 8), sulase hoiakut (s 7) ning valmisolekut - sõltuda kõiges Jumala armust ja väest. Samasugust suhtumist vajab igaüks, kes ka tänapäeval kuulutab sõnumit Jumala päästest.

Kindlasti oli Paulusel eriline koht Jumala suures loos. Samamoodi on ka meil vaja teha oma osa Jumala saladuse kuulutamises kogu maailmale. Kaks milleeniumit hiljem, pole peidetu enam varjatud saladus, vaid läbi evangeeliumi kuulutamise on tekkinud nähtav Kristuse ihu, koguduse, laienemine iga rahva hulka. Kuna Kristus suri ka meie eest, siis oleme meiegi kuulutamisse kaasatud. Kogudusse kuulmine ei ole meile lihtsalt mingi koht, kuhu minna, vaid kutsumine elada vastavalt Jumala seatud eesmärkidele täie vabaduse ja julgusega (s 12). See on väljakutse meie  julgusele Kristuse ees ja Kristuse pärast. Meie maailmas on teised eraldusjooned ja võitlused, siiski lõpeb tänane tekst meenutusega, et kesksel kohal nii kuulutuse sõnumis, kui selle teostamises on Kristus, ning et võime Temale toetuda täie usukindlusega. Jumala saladus avab meilegi taevase, julgustava ning igavikku hõlmava perspektiivi nii elus, suhetes, töös, kui kõiges mida teeme.