Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 5:3-20
Vanast ja uuest inimesest3Aga hoorusest ja kogu rüvedusest ja ahnusest ärgu olgu teie seas
juttugi,
nõnda nagu on kohane pühadele.
4Samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi
teile, vaid selle asemel olgu tänu.
5Seda teadke kindlasti, et ühelgi hoorajal ega
kõlvatul ega ahnitsejal - tähendab ebajumalateenreil - ei ole
pärandit Kristuse ja Jumala riigis.
Kristlasest kui valguse lapsest6Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade
pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale!
7Ärge siis saage nende kaaslasteks!
8Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus
Issandas. Käige nagu valguse lapsed -
9valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões -,
10uurige, mis on Issandale meelepärane,
11ja ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks, vaid
pigem paljastage neid!
12Sest mida nad salajas teevad, seda on nimetadagi häbi.
13Aga kõik valguse poolt paljastatu saab avalikuks;
14sest kõik, mis saab avalikuks, on valguse käes. Seepärast on öeldud:
„Ärka üles, kes sa magad,
ja tõuse üles surnuist,
siis särab sulle Kristus!”
15Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud,
vaid nagu targad,
16kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad.
17Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.
18Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage
täis Vaimu,
19lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule,
lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale,
20tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.
Kui lennata lennukiga läbi erinevate ajavööndite, siis teatud suunal kästakse tõmmata aknakatted ette selleks, et reisijad saaksid une täis magada, kui lennuk ise lendab kirkasse koiduvalgusesse. Nii jätkub reis pimedas, siin-seal helendamas ekraan või lugemisvalgus, kuigi aknakatted eemaldades täituks kogu salong päikesevalgusega. See, kuidas Paulus kirjeldab tänases tekstis valguse ja pimeduse kontrasti inimese elus, on sarnane ja tegelikult traagiline, see on otsekui lendaks lennukis, kus aknakatteid iial ei eemaldata!
Inimene harjub pimeduse eluga väga kergesti, see sünnib nagu iseenesest ning paneb arvama, et me olemegi loodud selliseks eluks. Selles Paluse loetelus siin on enam negatiivseid asju, kui positiivseid, ometi on need harjumuspärased ja tavalised ka meie kaasaja kultuuris. Kõikvõimalikud seksuaalsed hälbed, rõvedus ja rüvedus, jõhkrad, kahemõttelised, inimest alandavad naljad, inetus, vihkamine, õudus, kuriteod ja veel palju muud leiab pimeduses kattevarju, on hakanud domineerima ühiskonnas ning inimesed on sellega harjunud. Paulus maalib meie ette pildi ühiskonnast, mis kisendab valguse järele.
Ja Paulus esitab ka väljakutse usklikele: nemad, kes enne olid pimeduses, aga nüüd on saanud valguse lasteks - neilt ootab Kristus elu, mis austab Teda. Nende valgust täis eluviis peaks olema dramaatiliselt vastanduv pimedusele siin maailmas, otsekui oleks kõik aknakatted korraga eemaldatud ning maailm näeks elu selle tõelises valguses (s 14). Meie olemine Jumala püha rahvana ( s 3) tähendab, et meilt oodatakse radikaalselt teistsugust elustiili ja suhtumist.
Peale negatiivsele osutamist, toob Paulus taas esile positiivse: kiitus ja ülistus on see, mis saab asendada himudest küllastumise ning ropu suu ( s 4). Kristlaste suurim löögijõud ja mõju on kogukondlikus ülistuses, mis tahes vormi see ka võtab (s 19). See on tunnistus maailmale, et on võimalik elada teistsugust elu, kogeda Jumalast hoovavat valguse elu.
Paulus annab ka tugeva motivatsiooni hoidumaks igasugusest ebapuhtusest: meie valikuist sõltub meie igavikupärand ning kõlvatu elustiiliga ühinedes asetaksime end Jumala kohtumõistmise alla ( 5,6). Seepärast peame olema äärmiselt hoolikad otsustades oma osalust erinevais pakkumistes (s 7), et mitte mingil viisil anda maad pimedusele.
Edasi kasutab Paulus vastandamist, et näidata vahet selle vahel, mis „enne“ oli õige ja mis on nüüd on saanud tõeks uskujatele (s 8). Valgus peletab alati pimeduse ja seepärast oleme kõik kustutud elama „valguse lastena“. Vana tuleb asendada uuega. Peaksime vältima igasugust kaldumist ja soovi natukenegi osa saada pimeduse tegudest; kes enne pühendas end kurjale, peaks nüüd veel enam keskenema Kristusele.
Kristusele keskendumine kasvatab igatsust olla Jumalale meelepärane ning kindlaks teha, mis on Jumala tahtmine erinevais olukordades ( s17). See igatsus toob meid Jeesuse juurde, et mitte ainult maitsta väikeste lonksude, vaid sügavate sõõmudega, joobumiseni juua Jumala eluandvat Vaimu. Alkoholist põhjustatud lõbusus ei ole selle kõrval väärt mainimistki. Joobudes Jumalast, täitub meie hing lauluga, kiitusega ning valmisolekuga alistuda üksteisele ( s 19, 10,21). Pauluse sõnul sarnaneb see kogemus armastusest, rõõmust ning rahust üleujutatud olemisest lausa veeuputusega, mida valab välja Püha Vaim, kes ainsana teeb meid ka võimelisteks olema nii pühad kui õnnelikud. See on valgus mis ujutab üle igasuguse pimeduse.
Selle kommentaari autor: APÜ