Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiobi 41:1-26
Jumala väljakutse Iiobile1
Vaata, niisugune lootuski on petlik:
kas teda nähes juba ei olda pikali?
2Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada.
Ja kes suudaks siis püsida minu ees?
3Kes on esmalt andnud mulle, et peaksin tasuma?
Kõik, mis on taeva all, on minu oma.
4Ma ei taha vaikida tema liikmeist,
ta vägitegude asjast ning ta oleku ilust.
5Kes paljastaks tema ta pealmisest kattest?
Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?
6Kes avaks tema silmnäo väravad?
Ta hambad ajavad hirmu peale.
7Ta selg on kilpide rida,
tihedalt pitseriga suletud:
8üks on teisele nõnda ligi,
et tuul ei pääse läbi nende vahelt.
9Need on liibunud üksteise külge,
seisavad koos ja neid ei saa lahutada.
10Tema aevastustest välgub valgust
ja ta silmad on nagu koidupuna kiired.
11Tema suust käivad otsekui põlevad tõrvikud,
kargavad välja tulesädemed.
12Tema sõõrmeist tuleb välja suits
nagu potist, mille all põlevad kõrkjad.
13Tema hingeõhk süütab söed
ja tema suust tuleb välja leek.
14Tema turjal asub tugevus
ja tema ees kargab kartus.
15Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge,
liikumatult paigal.
16Tema süda on kõva nagu kivi,
otse alumise veskikivi kõvadune.
17Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki,
tema murdmise tõttu on nad nagu arust ära.
18Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu,
samuti mitte piik, viskoda ega nool.
19Ta peab rauda õleks
ja vaske pehkinud puuks.
20Nool ei aja teda põgenema,
lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks.
21Vemblad on temale nagu kõrred
ja ta naerab oda vihinat.
22Tal on kõhu all otsekui teravad kivikillud,
ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda.
23Ta paneb sügavuse keema nagu paja,
teeb mere salvipoti sarnaseks.
24Enese järel ta jätab läikiva raja,
sügavus näib olevat otsekui raugajuuksed.
25Ei ole maa peal tema sarnast,
ta on kartmatuks loodud.26Kõik, mis kõrge on, kardab teda,
tema on kõigi uhkete loomade kuningas.”
Jumala kõne peatükis 41 on Tema loomistöö kirjeldus Iiobile. Ja meiegi ei saa end selle ees Iiobi selja taha peita. Meie oskused looduse ja loodu “lugemisel” on ilmselt oluliselt kehvemad Iiobi omadest, kuigi praeguseks on inimese teadmised täpsemad.
Jõulise ning võimsa jõehobu juurest liigume edasi järgmise, veelgi hirmutavama olendi, pooleldi realistliku ja pooleldi kujutletud krokodilli juurde. On hämmastav kui täpseid detaile Jumal Iiobile siin mainib - ainult meister oskab nii üksikasjalikult kirjeldada oma loomingut.
Salmid 1-14 sisaldavad tõenäolisi, kuigi poeetiliselt väljendatud fakte krokodilli kohta; samas kui salmid 15-17 kirjeldavad soomustatud olendit ning 18-21 tuldsülgavat koletist. Kas tegu on mütoloogilise draakoni või tõelise olendiga? Salmides 22-32 pöördutakse tagasi poeetilise keelekasutuse juurde, ja salmides 33 ja 34 oleme vastamisi olendiga kelle hirmuäratavus ületab kõik maised vasted.
Iiobile oli krokodill tõeliselt hirmutav olend (ja ilma kaasaegse kaitsevarustuseta, on tegelikult ka meile). Meil, kes oleme väljaarendanud ülitõhusad hävitusrelvad, mis suudavad ka kauge maa tagant hävitada, on hoopis teine käsitlus eluohtlikest loodusjõududest. Sageli on aukartus ja imetlus loodu suhtes asendunud ahne tarbimisega. Iiobi kaasaegsetele olid hävitavad loodusjõud reaalseks ohuks igapäevaselt ja (müstiline) aukartus Looja imelise loomingu ees olemas. Meie oleme teatavas mõttes palju suuremas ohus kui Iiob, sesti ülbus ja hoolimatus Looja, ligimese ja loodu suhtes tekivad kaasaja inimeses palju kergemini.
Jumal ei kirjelda ilma asjata seda hirmuäratavat looma nii üksikasjalikult. Võtme selle teksti mõistmiseks leiame Jumala poolt Iiobi ette asetatud väljakutsest ning progressioonist milles Jumala küsimused talle antakse: maakera atmosfääri küsimustest (Ii 38:19-41) metsloomadeni ( Ii 39) sealt jõehobuni ( Ii 40) ning selle juurest krokodillini (Ii 41). Jumal tõestab Iiobile järjekindlalt, kuidas Tema on kõrgem igast loodud fenomenist; ülalpool iga maapeal liikuvat olendit, üle isegi nii võimsatest, keda inimesel on kiusatus kummardada jumalatena. Viimaks näitab Jumal Iiobile, et ta on kõrgem isegi kujutletud ning hirmust sündivaist olendeist.
Jumalate ja iidolite maailmas, sünnivad paljud legendid tänu sellele, et tuntud olenditele omistatakse ebareaalset mõjujõudu. Tavaline jõekaldal lebav krokodill võib muutuda legendaarseks, kujutlusmaailma ning õudusunenägude krokodilliks. Lastele sisendatakse hirmu üleloomulike olendite ees; täiskasvanuile austust. Kaasaegne inimene võib ise seda teadvustamata hakata iidolina kummardama teist inimest, kes on tegelikult sama nõrk ja haavatav kui tema ise. Paljud ka praegu, on hakanud taas kummardama loodust, omistades sellele müstilisi vägesid. Taolises ebausu ning kujutluse maailmades sõlmitakse mitmeid vääri ja ka saatuslikke pühendumisotsuseid.
Tõeline Jumal on kordi väelisem ja ka hirmuäratavam kui mistahes inimese leiutatud või kujutletud jumalad või müstilised jõud. Jumal Looja on Ainus, keda tohime ja peaksime kummardama. Tema loodu kuulutab seda vägevust kõikidele, kes ainult tahavad vaadata või näha. Loodu on Jumala poolt antud meile elukeskkonnaks, aga ka selleks, et loodu imelisust avastades võiksime tundma õppida ja uskuma hakata Teda. Et aukartuses mõistaksime Tema armastuse ja lunastuse tõelisust.
Selle kommentaari autor: APÜ