Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ii 40:10-32
Jumala väljakutse Iiobile10Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega,
pane enesele ülle hiilgust ja ilu!
11Päästa valla oma vihavood,
vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
12Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid,
ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
13Mata nad kõik üheskoos põrmu,
sule nende silmnäod salapaika,
14siis minagi kiidan sind,
et su parem käsi on sind aidanud!
15
Vaata ometi jõehobu[f] + [fr] 40:15 [ft] Algtekstis kasutatakse nime Behemot, mis tähendab ka müütilist ürgkoletist. [f*],
kelle ma olen loonud nagu sinugi:
ta sööb rohtu nagu veis.
16Ent vaata tema ristluude rammu
ja kõhulihaste jõudu.
17Ta saba on nagu seedritüvi,
ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18Ta luud on nagu vaskputked,
ta kondid otsekui raudtalad.
19Ta on Jumala töödest parim:
kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20Jah, toidust toodavad temale mäed,
seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21Ta magab lootospõõsaste all,
redutab pilliroos ja mudas.
22Lootospõõsad, olles temale varjuks,
katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23Vaata, kui ka jõgi peale surub,
ta ei tõtta minema,
ta jääb kindlaks,
isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24Kas saaks tema nähes teda kinni võtta,
temale püüniseid ninna torgata?
25
Kas sa saad krokodilli[f] + [fr] 40:25 [ft] Algtekstis kasutatakse nime Leviatan, mis tähendab ka müütilist ürgkoletist; vrd [+xt] Ii 3:8[+xt*]; [+xt] Js 27:1[+xt*]; [+xt] Ps 104:26[+xt*]. [f*] õngega välja tõmmata
või nööriga köita tema keelt?
26Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista
või ta lõugu oraga läbi torgata?
27Kas ta hakkab sind palju anuma
või räägib sulle mahedaid sõnu?
28Kas ta teeb sinuga lepingu,
et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?
29Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga
või teda kinni siduda oma tütarlaste jaoks?
30Kas püügiosalised hakkavad tema pärast kauplema,
jaotavad teda kaupmeeste vahel?
31Kas sa saad tema nahka viskodasid
või tema pead kalatuurasid täis tikkida?
32Pista aga oma käsi tema külge!
Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee.
See on Jumala teine kõne Iiobile ja Ta alustab sõnadega: “Pane nüüd vöö vööle..”(s 7). On tulnud aeg teha tööd, see asi tuleb nüüd ette võtta. Tuleb minna probleemi tuumani - kogu kannatuse, küsimuste, kõige raskesti mõistetava keskele ja keskel.
See sügavam koht, kuhu Jumal nüüd Iiobi loo edasi viib on tegelikult kinnitus teadmisest, mis pealispinna all on kogu aja vaikselt pulbitsenud, mida aga keegi senini pole välja öelnud. Pildid, mida Iiob on ammulisui vaadelnud - taevastest liikumistest ning atmosfääri ja ilma korraldusest, millede üle puudub tal igasugune mõjuvõim; loomadest, kes ei vaja temapoolset nõuannet ega juhtimist; see kõik on alles sissejuhatus kesksele tõdemusele.
Iiob ei ole Jumal. Selle väite loogika on ülilihtne, kuid väga võimas. Iiobile esitatakse väljakutse - kui sina oled Jumal, siis tõesta seda. Pane oma “Jumala-ülikond” selga ning avalda oma Jumala-väited (s 10). Jumal näikse lausa ütlevat: kui sina oled Jumal, siis isegi mina kummardan sind (s 14). See on juba irooniline.
Jumal teab ja Iiob samuti, et Iiob ei ole Jumal, ning et seepärast peab ta asetuma omale kohale teiste Jumala poolt loodud olendite keskel. Selle paremaks illustreerimiseks pakub Jumal Iiobile veel ühe pildi - “behemoth’st” - keda arvatakse olevat jõehobu. See olend (nimetatud ka koletiseks) - kordi tugevam ja hirmutavam kui Iiob - on Jumala loomistöö esinduseksemplar (s 19). Teiseks näiteks on krokodill.
Miks toob Jumal siia keskustellu sisse jõehobu ja krokodilli? Sest ka jõehobu ega krokodill pole Jumalad. Iiobi maailmas oli inimesi kes arvasid teisiti. Mis või kes iganes - kui tegu oli loodu kõige võimsamaga, siis anti sellele jumala staatus - siis seda kardeti ning kummardati kõikide poolt.
Aga kui isegi inimeste poolt jumalana austatud jõehobu, ei ole Jumal - kui palju vähem saab siis Iiob nõuda enesele seda kohta?
Kaasja inimese ülimaks mõõdupuuks on saanud inimene ise, tema enese mõtted ja otsused. Kõigeväelise sõna enam ei kõlba, vaid inimene ise on üle kõige, õigesti arvaja ning Kõikväeline Jumal jääb kuhugi tahaplaanile. Aga Jumal küsib: “Kas sina tahad….süüdistades mind,… õigustada iseennast?”(s 8)
Ja Iiob on juba vastanud - peatükis 9: Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia." (Ii 9:32) Ta on kõrgem, väellisem, püham, targem ja õiglasem. Vaid Tema on Jumal, meie Looja ja Temale peavad alistuma kõik - nii tugevaimad kui kõige nõrgemad.
Looja, mitte loodu on see mis ainsana väärib meie austust.
Selle kommentaari autor: APÜ