Jeesus on just esitanud väljakutse väitega, et teenimine on olulisem kui staatus ning kohe seejärel teatab ta peoperemehele, et too ei tohiks külaliste valikul pirtsutada - sest Jumala riik on avatud kõikidele. Põhireegel on lihtne: kui me anname midagi  tasu saamise eesmärgiga, siis ei saa me mingit tasu; kuid kui anname tasule isegi mõtlemata, siis ootab meil taevas kindel tasu.  Üks viis taevast tasu kindlustada on anda inimestele, kes iialgi ei saa sulle omalt poolt kuidagi tasuda.

Seejärel muudab Jeesus fookust jutustades loo suures pidusöögist ja paljudest külalistest, kes otsivad vabandusi, et mitte peole tulla. Piiblis on mitmes kohas kirjeldatud pidusööke, alates Aabrahami ja Iisaki loost ja lõpetades Talle pulmapeoga. Hea pidu on Jumalale meelepärane (1Ms 21:8; Ii 19:9).

Selles kirjakohas väljendab üks lauasistuja oma lootust, et saab kunagi osaleda suurel jumalariigi banketil. Jeesus hoiatas inimesi, et mitte nende voorused ei taga neile sinna pääset. Need, kes on näiliselt väga vooruslikud, võivad vabalt olla viimased – või isegi täitsa välja jäetud.

Juudipärastel kutsetel oli tavaliselt kaks etappi – eelnev teadaanne ja teade, kui kõik ettevalmistused olid valmis. Selles tähendamissõnas on tegemist teistkordse kutsega ja esitatavad vabandused on absurdsed. Tööloomi ei ostetud ju kunagi neid enne proovimata, ja kuigi abielu võis vabastada noore mehe sõjaväeteenistusest (5Ms 24:5), ei takistanud see teda minemast lõunasöögile. Vaesed, küürakad, pimedad ja jalutud, keda kutsutakse peole, peavad kutset nii ebatavaliseks, et neid on vaja veenda sisse tulema. Talupojad ja kaupmehed, kes eeltoodud vabandusi esitavad, on aga teistsugused. Nad ei taha pidusööki nautida.

Tegelikult aga on see lugu juutidest, kes ei vastanud Jumala kutsele, ega uskunud Jeesusesse teenimistöösse nii, et Jumal pidi kutse taevasele pidusöögile edasi andma paganatele.  

Võibolla täna on selle loo sõnumiks üleskutse olla tähelepanelik Jumala kutse suhtes, ning õhutus võtta vastu kutse, mille Jumal annab. Meil on alati võimalus vastu panna või venitada kutsele vastamisega - võibolla on meil liialt töökohustusi, perekonnamuresid, majanduslikke väljakutseid või lihtsalt aeg ei sobi.

On tähelepanuväärne, et salmides 1-24 ongi põhiliselt juttu pidudest ja bankettidest. Jeesus kasutas sageli jumalariigi kirjeldamiseks metafoori pidulauast, kus igal ühel oli oma koht ning võimalus tunda rõõmu teistest laua ümber olijatest. Jumal on otsustanud, et tema pidulauas peavad kõik kohad täidetud olema, ning Ta hämmastab meid oma alandlikkusega, kutsudes kõki osa saama, ühtlasi aga kindlustades, et me Tema kutsele ka vastame.