Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 14:7-14
Tähendamissõna alandlikkusest ja külalislahkusest7Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna,
märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:
8„Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige
aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust
auväärsem,
9ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna
koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;
10vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika,
et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber,
tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes
sinuga ühes lauas istuvad.
11Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast
ise alandab, seda ülendatakse.”
12Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: „Kui sa teed
lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega
oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks
enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,
13vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid,
jalutuid, pimedaid,
14siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda,
vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.”
Oleme koos Jeesusega hingamispäeva pidulikul õhtusöögil, juhtiva ning rikka variseri kojas. Õhkkond on kahtlustav ja pinges, sest Jeesus on just tervendanud Talle ette lükatud krooniliselt haige inimese hingamispäeval! Kas Ta tegi õigesti? Jeesuse vastus on kõlav ja kõhkluseta “jah”. Ühtlasi näitab Jeesus, et Ta keeldub aktspeteerimast variseride poolt sisse seatud vahetegemist erinevate haiguste vahel. Kui sobib päästa inimest või isegi looma -siis sobib ka tervendada ja punkt! Halastus nõuab seda ning halastus saab eesõiguse iga teise argumendi ees.
Sama põhimõtet rõhutab Jeesus kahes järgmisena räägitud tähendamissõnas (s 7-11) ning oma sõnades võõruspeo korraldajale (s 12-14). Ta on hämmastavalt täpne!
Kõigepealt kommenteerib Jeesus “sotsiaalseid kombeid” (kirjutamata reegleid) mida taolistel kogunemistel peeti enesestmõistetavaiks. Tegu oli “au - häbi” kultuuriga, milles igaüks otsis ühiskondlikku austust ning kartis ühiskondlikku häbi. Need olid peidetud allhoovused ning seetõttu oli vaja end lauas võimalikult kõrgele kohale “manööverdada”, samas ei tohtinud tekitada eelarvamusi ning tuli vältida enese häbistamist..
Jeesus lõikab end ühe liigutusega sellest kõigest läbi. Miks mitte minna lihtsalt kõige alamale kohale? Ühineda häbistatutega? Sest kõiki, kes end ise ülendavad - alandatakse, ning neid, kes end alandavad - ülendatakse (s 11). Jumala kohtumõistmise trooni ees muutub igasugune inimlik manööverdamine tähtsusetuks.
Hingamispäeval võisteldi parimate kohtade eest peolauas. Samasugune on ka meie maailm ja inimesed selles. Iseenese karjäär, maine, vara ja edukus on alati esimesel kohal. See aga viib paratamatult teiste tallamise, konfliktide ja viimselt ka sõdadeni.
Jeesus pakub paremat lahendust: ära roni üle teiste, ära upita end kõrgemale, ära ole ahne. Aga haara kinni sulle pakutud võimalustest - ja kanna siis võetud vastutus auga lõpuni ning teeni teisi. Laienda oma ringkonda ja kasvata oma armastust; kutsu enda peole neid, kes on hädas ja puuduses.
Selliseid pidusid saab korraldada mitmel eri viisil. Näiteks võid aidata hädasolijaid kristlike organisatsioonide kaudu või nende organisatsioonide tööd toetades. Alati on hea toetada misjonitööd, organiseerida oma koguduses vastavaid üritusi; meie ümber on palju orbe ning inimesi kes väga vajavad hoolimist ja armastust; maailmas on mitmeid paiku, kus saad toetada mõne lapse haridus- ja ametiteed, võid hakata ristivanemaks või panustada vabatahtlikuna; kinkida kellelegi elatusvahendid; olla see ustav ja hooliv lähedane neile kes on täiesti üksi.
Kasvõi ainult üht toetades, muudad midagi selles maailmas. Kui aitad last, ehitad tulevikku.
Kui oled plaanimas pidulikku õhtusööki, miks mitte kutsuda selliseid külalisi, keda Jumal kutsuks? Miks jääda pidama vaid oma sõprade juurde - jätkates lõppematus vastastikuses sotsiaalse hellitamise ringis? Jeesus toob esile igavikulise tähenduslikkuse (s 14) öeldes, et inimesele antud rikkusi tuleks kasutada Jumala tahte ja tasu kohaselt.
Jeesuse võõrustaja pidas Teda eriliseks (eriliselt ohtlikuks?) külaliseks, sest Jeesus murdis läbi sotsiaalsetest tabudest - ise samal ajal rahvale öeldes, et nemad peavad oma seatud piiridest välja tulema!
Selle kommentaari autor: APÜ