Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 15:1-10
Tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud rahast1Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.
2Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu
patuseid ja sööb koos nendega!”
3Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:
4„Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta
ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat
kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?
5Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele
6ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
„Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!”
7Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse
pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei
ole vaja meeleparandust.
8Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi
on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega,
kuni ta selle leiab?
9Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid,
öeldes: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi,
mille kaotasin!”
10Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe
patuse pärast, kes meelt parandab.”
Ilmselt üks Jeesuse kõige vastuolulisemaid tegevusi oli tema järjekindel, isiklik ja helde läbikäimine inimestega, kes kuulusid ühiskonna äärealale. Läbi evangeeliumite näeme ikka ja jälle Teda lähenemas neile, keda variserid ja kirjatundjad pidasid patusteks ning tüli tekitajateks. Tõeline skandaal oli aga hoopis see, et variseride vaga usk oli nad Jumala südamest eemale viinud, ning pannud uskuma, et tõeline pühadus tähendas enese eraldamist kõigest, mis ei vastanud nende religioossetele standarditele. Nad olid liiga ametis oma puhtuse kaitsmisega, et märgata Jumala kuju ja jumalanäolisust murtud inimestes.
Loetud kirjakoha kaks lugu ilmutavad meileJumala südant imelistes värvides: Ta on Jumal, kes järeleandmatult otsib neid, kes on kadunud - Ta on see karjane oma lammastega ning naine müntidega. Just sellist Jumalat esitleb meile Jeesus nii oma õpetuse kui ka tegudega.
Võibiolla saame aru Jumalast, kes annab andeks patustele, kui need tulevad Tema juurde, et armu ja halastust otsida; aga Jumal kes ise, oma helduses, läheb välja otsima neid, kes on patused - selline Jumal näitab üles eriliselt lahket armastust. Selline armastus innusas Jeesust tulema siia maa peale ning andma oma elu; selline on armastus, mida Jumal tunneb sinu vastu.
Veelgi šokeerivam on aga, et see Jumal armastab suuri pidusid. Ta tunneb suurt rõõmu tervitades patuseid ning nendega koos süües - ning mõlemas loos kutsub Ta kaasa ka meid: “Rõõmustage koos minuga…” (s 6,9).
Kas me suudame rõõmustada samamoodi, kui kadunud leitakse, või keegi kes vajab lunastust ja tervenemist, saab seda?
Selle kommentaari autor: APÜ