Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 16:1-13
Tähendamissõna kavalast majapidajast ja rikkuse õigest kasutamisest1Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel
oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks
see tema vara.
2Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis
ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam
valitseda!”
3Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand
võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
4Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma
kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
5Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda
võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”
6See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma
võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!”
7Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See
ütles: „Sada tündrit nisu.” Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht
ja kirjuta kaheksakümmend!”
8Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud
arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad
kui valguse lapsed.
9Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et
kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.
10Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on
ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.
11Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib
teie kätte usaldada tõelist?
12Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile
kätte teie oma?
13Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta
vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist.
Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!”
See on kummaline tähendamissõna. Majapidaja mõistab, et tema töö lõpeb peatselt ning ta mõtleb välja kavala plaani - ta lasutab arvepidamises kogu oma loovust, püüdes eesootava tundmatu tuleviku tarvis võita võimalikult palju sõpru.
Hämmastav on see, et Jeesus nagu tunnustaks pealtnäha ilmset ebaausust. Piibliuurijad on läbi aegade tõlgendanud seda lugu kõikvõimalikel keerulistel viisidel, sealhulgas ka viidates võimalusele, et too majapidaja tegi heaks oma isanda sooritatud ülekohut.
Teisalt on oluline meeles pidada, et tähendamissõnad ei olnu kunagi liiga komplitseeritud. Võibolla küsib Jeesus siin tegelikult väga lihtsa küsimuse: kuidas saaksid targalt investeerida seda rikkust ja ressurssi mis praegu sinu käes kasutada on? Kuidas võiksid sina, võttes appi kogu oma loovuse ja kujutlusvõime, kasutada neid millegi jääva ja positiivse loomiseks, mis tõeliselt muudaks inimeste elusid?
Kahtlemata rõhutab see lugu usaldusväärsuse ja aususe tähtsust, nagu Jeesus ise ka ütleb salmides 10-12. Asja tuum aga on selles, et kui oleme ustavad väikeses, siis usaldab Jumal meie kätte ka palju suurema; kui oleme ustavad maise varaga, usaldatakse meie käsutusse ka “tõelised rikkused” (s 11).
Rahal on kombeks testida meie ausust ning esile tuua inimese tõeline iseloom. Kuigi see lugu julgustab meid tegema tarku otsuseid oma finantsvõimaluste kasutamisel, peitub selle tähendamissõna tõeline tarkus teiste aitamises, õhutades meid investeerima maist jõukust vaimsete printsiipide alusel ja isetult, silmas pidades igavest kasu.
See võib tähendada näiteks peo korraldamist naabritele ja seeläbi sõprussuhete loomist helduses ja rõõmsas tähistamises. Mõeldes eelmisele peatükile, oleks selline investeering kindlasti sobiv.
Meie rahakasutus on hea näitaja selle kohta, kuivõrd on Kristus Issandaks meie elus.
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis