Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 17:1-10
Ahvatluste ohtlikkusest1Aga Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei
tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad.
2Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta
heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule.
Andestamisest3Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta
kahetseb, anna talle andeks!
4Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse
korda sinu poole pöördub, öeldes: „Ma kahetsen”, andesta ikka
talle!”
Usu väest5Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!”
6Aga Issand ütles: „Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te
võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta
merre!” ja see kuulaks teie sõna.
Tähendamissõna alandlikust teenimisest7Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas,
ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!”?
8Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane
vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö
ja joo sina!”
9Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
10Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud,
siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie
kohus oli teha.”
Alandlikkus on üks libe nähtus: just siis kui arvame end seda omavat, oleme selle tõenäoliselt kaotanud. On vähe hullemaid asju kui võltsalandlikkus, mis on tegelikult uhkuse pahem pool - see väljendub enesehaletsuses ja madalas enesehinnangus, kuid on üleni haaratud vaid iseenesest. Tõeline alandlikkus on juurdunud isiklikku turvatundesse ja rahulikku enese aktsepteerimisse, mis võimaldab meil vähem enesest mõtelda ning vabastab teenima teisi.
Selles kirjakohas seoab Luukas kokku neli Jeesusega seotud ütlemist ja neid ühendavaks teemaks on alandlikkus.
Esiteks: alandlikud inimesed oskavad teiste eest hoolitseda, eriti hoolitsevad nad aga haavatavate inimeste ja nende eest, kellele on lihtne kahju teha (s 1,2). Nad mõistavad et nende elu mõjutab sügavalt ümbritsevaid inimesi ning teadlikult hoiduvad nende solvamisest või kuritarvitamisest.
Teiseks: alandlikud inimesed andestavad kiiresti (s 3,4). Inimesed, kes jaksavad andestada seitse korda samal päeval, suudavad seda üksnes sellepärast, et on ise kohtunud armuga ning mõistavad kui kõikehõlmavalt on andestatud neile. Taoline südameheldus viib armu vabalt jagamiseni teistega.
Kolmandaks: alandlikud inimesed on täis usku, nad mõistavad, et isegi sinepiivakese suurune usk omab tohutut väge (s 5.6). Usk ei ole kellelegi tehtud näitemäng, vaíd täielik sõnakuulmine ja Jumala tahtele alistumine, valmisolek teha kõike, mida Jumal iganes ka paluks.
Viimaks: alandlikud inimesed elavad teenides Jumalat ja teisi (s 7-10). Jeesus kutsub oma jüngreid provotseerivalt “teenjateks” ning julgustab neid suhtuma sõnakuulmisesse kui nende endi poolt vabatahtlikult valitud kohusesse. Alandlikud inimesed on vabastatud oma teenimistöö tõttu, ning nad ei oota tunnustust või tänu teistelt.
Selle kommentaari autor: Daniel McGinnis