Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 19:11-27
Tähendamissõna sulastele antud rahast11Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.
12Ta ütles siis: „Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.
13Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha[f] + [fr] 19:13 [ft] Kõne all oleva raha väärtus on 100 teenarit. [f*] ja ütles neile: „Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!”
14Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: „Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.”
15Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.
16Siis tuli esimene ja ütles: „Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud.”
17Ja tema ütles sellele: „Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.”
18Ja teine tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud.”
19Tema ütles sellelegi: „Ja sina ole viie linna üle!”
20Ja veel teine tuli ja ütles: „Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus,
21sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.”
22Tema ütles talle: „Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?
23Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.”
24Ja ta ütles juuresseisjaile: „Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!”
25Ja nemad ütlesid talle: „Isand, tal on kümme naela!”
26„Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.
27Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!””
Tähendamissõna talentidest lõpetab Jeesuse rännakute lood. Tänane lugu järgneb kohe Sakkeuse loole, toimudes samas paikkonnas ning näitab, kuidas Jeesus toimis talle suunatud ootustega. Kui maksukoguja saab leida päästet, siis peab jumalariik tõesti olema ligidal ning ilmselt hakkab see toimima siinsamas Jeruusalemmas - umbes selline võis olla inimeste mõttekäik (s 11)
Tähendamissõna viitab sellele, mis on tulemas, aga ka sellele, mida meil tuleks vahepeal teha. Jüngrid uskusid, et jumalariik ilmub kohe; nende nägemuses pidi toimuma midagi vägivaldse revolutsiooni taolist. Jumala tõelist valitsemist ei suutnud nad veel hoomata, veelgi vähem, et seda rajatakse armastuse, teenimise ja risti läbi ning saab ilmsiks alles hiljem.
Jeesuse tähendamissõna hakkab jüngreid harjutama mõttega, et Ta lahkub neist varsti, ega saa enne Kuningaks kui tuleb tagasi (s 12); et teda põlatakse (s 14); ning et jüngritel saab olema kindel (kasumit toov) ülesanne, mida nad peavad täitma, kuni Ta naaseb.
See lugu on erinev talentide loost (Mt 25:14-30). Talentide loos on rõhk asetatud sellele, kuidas me Jumala ande kasutame; siin aga on tähelepanu keskmes suhtumised.
Kõrgest soost inimene esindab Jeesust. Kauge maa võib viidata taevale või Püha Vaimu missioonile siin maailmas. Tagasitulek on Jeesuse teine tagasitulek (Ap 1:11). Kümme sulast esindavad meid, Tema rahvast. Nael oli umbes 100 tööpäeva tasu. Erinevalt Matteuse versioonist antakse siin igaühele sama võimalus - Jumal varustab oma rahvast võrdselt teenimise andidega. Me võime neid ande teiste heaks kasutades teenida Jumalat.
Tagasi saabudes kutsub kuningas sulased aru andma - see on viide kohtumõistmisele. Need, kes on jumalariiki hästi teeninud, saavad kuulda sõnu, mida me kõik igatseme kuulda: “Hästi tehtud mu hea ja ustav sulane!” Nüüd antakse neile suurem vastutusala. Saadud naela ära peitmine on hoiatus neile, kes ei kasuta oma ande Jumala teenimiseks. Ka neile, kes tähendamissõna alguses läkitasid saadikud Kuningale järele ütlema: "Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks." Ka neile on Jumal andnud ande. See, mida nad pidasid enese omaks, võetakse neilt ära ja antakse ustavatele. Neile aga, kes teenivad ustavalt Jumalat, antakse juurde; kes ei teeni, kaotavad selle mis neil on olnud.
Meid on kutstutud teisi teenima nende andidega, mida oleme Jumalalt saanud. See on parim tänu Jumalale, kelle meele järele igatseme olla. Loo õpetusiva seisneb ustavas teenimises ja haldamises, mis ei muutu teadmisest, et jumalariigi tulek võib viibida (s 11). Meile kõigile on siin elus midagi antud. Võibolla ei anta kõikidele samal määral talendikust või võimalusi (elu ei ole kunagi võrdne), aga me kõik peame midagi tegema sellega, mis meil on ja sellest kord Jumala ees aru andma. Kui me ei tee oma eluga midagi, siis on see kõige suurem kuritegu üldse.
Selle kommentaari autor: APÜ