Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rt 2:1-23
Rutt nopib viljapäid Boase põllul1Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta vastas temale: „Mine, mu tütar!”
3Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!”
5Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?”
6Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.”
8Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
10Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?”
11Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
12Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!”
13Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.”
14Söögiajal ütles Boas temale: „Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!” Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: „Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!”
17Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.
18Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19Ja ta ämm ütles temale: „Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: „Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas.”
20Ja Noomi ütles oma miniale: „Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!” Ja Noomi ütles temale: „See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid.”[f] + [fr] 2:20 [ft] Vt [+xt] 3Ms 25:25[+xt*]; [+xt] 5Ms 25:5-10[+xt*]. [f*]
21Siis ütles moabi naine Rutt: „Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!”
22Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: „See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul.”
23Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.
Noomi Petelmma jõudmise šokk oli etteaimatav. Selle asemel, et tulla imetlevate sugulaste ette koos poegade ja lastelastega, jõuab Noomi koju üksi, kaasas võõramalasest naine. Kolmel korral rõhutab piiblitekst, et Rutt oli moabi naine, viidates sellega tema madalale positsioonile uues keskkonnas.
Tooras on juttu ka paikseks jäänud võõraste ja vaeste leskede hoolekande viisidest. Neil oli luba käia viljalõikajate järel ning noppida mahavarisenud viljapäid (3Ms 19:9-10). Aga Rutt on lisaks ka Noomi minia ja see annab talle teistsuguse identiteedi ning tähtsuse. Tal on õigus Noomi sugulaste kaitsele, eriti aga maaomniku Boase omale. Boase kutse Rutile - jääda just tema põldudele ning meeste keelamine, et nad Rutti ei puutuks, on otsustava tähtsusega Ruti turvalisuse tagamisel. Ilma taolise kaitseta oleks ta lihtsalt immimgrant, haavatav igasugusele ärakasutamisele.
Päeva jätkudes näeme, et Ruti siirus muudab talle kohanemise oma uue identiteediga selles usukogukonnas oluliselt kergemaks. Tema püsivus ja võime teha rasket tööd pälvivad töödejuhataja austuse; tema valmisolek jätta oma kodumaa selleks, et täita Noomi ellu tekkinud tühjust, toob Boase poolse tunnustuse. Boase palve, et Rutt saaks kogeda Iisraeli Jumala õnnistust, kelle juures ta on pääsemist otsinud, paneb alguse Ruti ümberkujunemisele elust Moabi naisena osadusse Juuda rahvaga. Vastuvõtmine usukogukonda ei pruugi alati lihtne olla. Kõik sõltub kogukonna integreeritusest, ja sellest, kas vaimulik elu väljendub külalislahkuses, heasoovlikkuses ning hoolitsuses.
Boas mitte ainult ei palvetanud Ruti eest, tutvustades talle Jumala tõdesid, vaid ta osutas ka empaatiat ning kaastunnet. Ta mõistis Ruti olukorda ja kaitses Rutti kurja eest. Kui meiegi vastuvõtt uutele on helde ja piiramatu, on neil omakorda lihtsam kogeda kuulumist ning leida oma pääste elavas Jumalas.
See, et Boas pakub Rutile toitu enda lauast ning röstitud viljateri, ei olnud viljalõikuse kontekstis kuidagi eriline. Aga Boas läheb ametlikust nõudest kaugemale, paludes oma töötajatelt Rutile erikohtlemist. Meile ei öelda, mida viljalõikajad tundsid, kui tõmbasid oma vihkudest välja Rutile paremaid päid. Oli ju Ruti kasu tegelikult Boase kaotus ning töölised oleksid vabalt võinud väljendada selles osas negatiivset hoiakut.
Noomil aga ei ole mingit illusiooni Rutile osaks saanud soosingu ja kaitse erakordsuses. Ruti töökus ületas igasugused ootused, ta oli hästi söönud ning ei kogenud mingit ahistamist. Kogu päev oli hämmastav edulugu. Et aga heategijaks osustus Boas, Noomi enese sugulane, see pani Noomi südame tulvama tänulikkusest ning aitas tema usul jälle kasvama hakata. Rutil polnud ju aimugi kelle põllule ta läinud oli. Jumala juhtiv käsi ja uuendav arm oli siin täiesti ilmne, nii nagu ka tema sulase hämmastav heldus.
Boase õnnistamise palve märgib Noomi elu pöördepunkti. Juhtunu tõstab Noomi Jumalat kiitma -välja kurbusest ja pimedusest.
Kogu see lugu on erakordselt julgustav: Noomile, kes mõistab, et Jumal on siiski temaga; Rutile, kellele antakse teha järgmine samm usalduses Iisraeli Jumala vastu. Ka nende omavaheline suhe puhkeb õitsele. Julgustus on nii sageli üks suhete alustalasid. Rõhutus, ärrituvus ja isegi süüdistused on võimalik ära pühkida, kui keegi aitab sisse astuda lootuse väravast ning jagada üheskoos Jumala headust.