Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rt 3:1-18
Rutt talitab Noomi nõu järgi1Ja ta ämm Noomi ütles temale: „Mu tütar, kas ma ei peaks otsima
sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?
2Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled koos olnud, meie
sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.
3Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla
rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks, enne kui ta söömise
ja joomise on lõpetanud.
4Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab,
ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb
sulle, mis sa pead tegema.”
5Ja Rutt vastas temale: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.”
6Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm
oli käskinud.
7Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta
läks magama viljahunniku äärde; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles
jalgade katte ning heitis magama.
8Aga keskööl mees võpatas ja pööras end, ja vaata, naine magas
ta jalgade juures.
9Ja ta küsis: „Kes sa oled?” Ja naine vastas: „Mina olen Rutt, su
teenija. Laota hõlm oma teenija peale, sest sina oled suguvõsa
lunastaja!”
10Siis ta ütles: „Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd
viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole
järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.
11Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle,
sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!
12On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka
lunastaja, kes on ligem kui mina.
13Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada,
hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis
lunastan mina sind, nii tõesti kui Issand elab. Maga hommikuni!”
14Ja Rutt magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui
keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: „Ärgu saagu teatavaks, et
naine on tulnud siia rehealusesse!”
15Ja ta ütles: „Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see
lahti!” Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani
temale selga; ja ta läks linna.
16Ja Rutt tuli oma ämma juurde ning see küsis: „Kuidas sul läks,
mu tütar?” Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,
17ja ütles: „Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles:
Ära mine oma ämma juurde tühje käsi!”
18Ja ämm ütles: „Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas
asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja
toime saatnud!”
Tänase piibliteksti sündmused kulgevad kiiresti. Noomi vastutus leida oma poja lesele uus abikaasa, on kaasaegsele lääne mõtteviisile võõras. Samamoodi tunduvad meile kummalised selles olukorras rakendatud rituaalid. On hämmastav, et patriarhaalses ühiskonnas oodati naiselt sellisel viisil initsiatiivi osutamist. Ruti tegevust (s 7) tõlgendataks tänasel päeval ja meie kultuuris hoopis teisiti!
Ometi, suguvõsa ja perekeskse Iisraeli eetose taustal oli see kõik vägagi põhjendatud. Suguvõsa liini jätkamine pärandiosa säilitamiseks oli otsustav, kui taheti vältida vaesust ning tagada toimetulek. Kui mees suri ilma järeltulijata, pidid tema meessoost sugulased kindlustama, et tema maaosa hallataks õiglaselt, tema lese eest hoolitsetakse ning tema nimeliin jätkub. Sugulastel oli vastutus lesk lunastada. Seega, kui Noomile oli selge, et Boas on tõesti tema suguvõsa lunastaja, oli valmis ka edasine tegevusplaan. Rutil oli lihtsalt vaja osutada oma soovi Boasega abielluda, Boas aga pidi olema kindel, et ülejäänud sugulased on nõus tema astumisega suguvõsa lunastaja kohale.
Ruti tegu, kui ta läks ja heitis Boase jalgade juurde, oli sõnatu žest, ometi väga selge sõnum: “Ma teen kõike, mida soovid,” ja Boas mõistis seda palvet täiesti.
Rõõmustades ja meelitatud sellest, et Rutt oli valinud nooremate meeste asemel tema, väljendab Boas oma heameelt Ruti iseloomu, reputatsiooni ja pühendumuse üle. Ning on innukas asja lähimate sugulastega kohe selgitama - just nii nagu Noomi oli ka arvanud. Viljaga täidetud suurrätik oli vaid tema helduse osutamise algus oma tulevase naise ja ämma vastu.
Noomi oli valinud õigesti, kui otsusta Moabimaalt koju tulla. Ta tuli tagasi rahva keskele, kus perekondliku hoolitsuse mustrid, toimetulek ja õiglus olid sügavalt lõimitud ühiskondlikku seadusandlusesse ning seda kuulekuses Jumala vastu. Boase taolised inimesed olid nõus andma rohkem kui seadus ette nägi, sest nad teadsid selle olevat Jumalale meelepärase.
Millistest suhtumistest ning hoiakutest võiksime ja peaksime meie oma praeguses, kohtuskäimise -keskses ning enamasti isiklikku kasu taotlevas ühiskonnas loobuma selleks, et õppida hoopis uuel viisil mõtlema? Ja kui tihti oleme Jumalalt küsinud millist vastutust tahaks Tema meile anda?
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey