Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 92
Jumala helduse ülistus1Lugu ja laul hingamispäeval.
2
Hea on tänada Issandat
ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem,
3hommikul kuulutada sinu heldust
ja öösel su ustavust,
4kümnekeelsel pillil
ja naablil, kandlel mängides.
5
Sest sina, Issand,
oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega,
ma hõiskan sinu kätetööde pärast.
6Kui suured on sinu teod, Issand!
Väga sügavad on su mõtted!
7Sõge inimene ei tunne seda
ja alp ei saa sellest aru.
8Kui õelad lokkavad nagu rohi
ja kõik ülekohtutegijad õitsevad,
siis on see neile hävituseks igavesti.
9Aga sina, Issand,
oled kõrge igavesti!
10Sest vaata, su vaenlased, Issand,
sest vaata, su vaenlased saavad hukka,
kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali.
11Aga minu sarve sa oled ülendanud
nagu metshärjal,
ma olen võitud värske õliga.
12Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale,
mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust,
kes mu vastu tõusevad.
13
Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.
14Kes Issanda kotta on istutatud,
need lokkavad meie Jumala õuedes.
15Veel vanas eas nad kannavad vilja,
on tüsedad ja haljad
16kuulutama, et Issand on siiras,
et minu kaljus ei ole ülekohut.
Juudid loevad seda psalmi igapäevase hommikupalve osana ning sabati ajal kolm korda päevas. Psalmi kiirgav ja tähistav põhitoon kuulutab Jumala kiidetavust, ülistab Tema tarkust, võimsaid tegusid ning õnnistusi, mida kogevad need, kes Temasse usuvad.
Rõõmu väljendamine (s 5) Pühakirjas ei tähenda lihtsalt emotsioonide väljavalamist või inimese hääle või keha füüsilist rakendamist. Sügav tänulikkus ja õnnelikkus mis iseloomustab rõõmu, on palju enam kui väline tegu. Piiblis on rõõm sageli vastuseks Jumala armastusele ning päästvale väele.
Maailma ja uudiseid vaadates võib aga tekkida tunne, et Jumal tegelikult ei hooli ega hoolitse vaeste ja hädaliste eest; ega võta ka midagi ette rõhujate, kiusajate ja türannide suhtes, kes saavad vabalt teha vaid oma tahtmist. See võib röövida ka meie rõõmu. Keset selle maailma suuri jõude, võib tekkida küsimus, kus Jumal siis on - ja kas Ta üldse teab, mis sünnib. Loetud psalm kinnitab, et Jumal teab väga hästi mis sünnib ning Ta kindlasti ka hoolib ja hoolitseb ( vt ka 1Pt 3:12).
Jumal on igavene ning ületab kestmiselt kõik teised, sh ka Tema vaenlased ning kõik kurjuse jõud. Ta valitseb kindlakäeliselt (s 4, 7) ja Ta mõistab õiglaselt kohut (s 4,8). Just selletõttu on hea ja mõistlik panna oma lootus viimselt Temale, sest nii nagu Ta iial ei ignoreeri ülekohut, ei jäta Ta tähelepanuta ka vaest või hädalist (s 10,12, 18).
Jätkuv kurjuse laiutamine meie ümber haavab sügavalt paljusid, aga sellistel aegadel tuleb keskenduda ning kinni hoida sellest, kes Jumal tegelikult on: Ta on igavene Kuningas ning ka saabuv Kohtunik.
Kuigi tundub, et kurjuse teenrid on saanud täieliku ülekaalu, siis ütleb Piibel, et “nemadki on vaid surelikud” (s 20). Ka kõige võimsamad peavad seisma Kohtuniku ees (Rm 14:11-12) . Me võime alati Jumalalt usaldada ning Tema poole hüüda, eriti aga oma häda päevil - sest Ta ei jäta iialgi kuulmata meie appihüüdeid ning armu ja abipalveid. “Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene? “ (Ps 56:12), ütleb psalmist.
Laulja lõpetab psalmi, kinnitades oma usu Jumala õiglusesse ning see toob talle tagasi tema rõõmu.
Selle kommentaari autor: APÜ