Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 4:13-25
Näited Aabrahamist13Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud
Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis
oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole
ka üleastumist.
16Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks
armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole, mitte ainult
sellele, kes on Seadusest, vaid ka sellele, kes on Aabrahami
usust, kes on meie kõikide isa -
17nõnda nagu on kirjutatud: „Ma olen su pannud paljude
rahvaste isaks!” - Jumala ees, keda ta on uskunud, kes teeb elavaks
surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid.
18Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab
paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema
sinu sugu.”
19Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi
saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
20Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai
vägevaks usus, ülistades Jumalat
21ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda,
mida on tõotanud.
22Seepärast see arvestatigi talle õiguseks.
23Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud
üksnes tema pärast,
24vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse, sest
me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse,
25kes loovutati meie üleastumiste pärast ja äratati üles
meie õigekssaamise pärast.
Raamatus "Alice imedemaal" käskis Valge Kuninganna Alice'il koguni kuut võimatut asja uskuda enne hommikusööki. Võibolla tunned ka sina end nii lootusetus olukorras täna (või oled kogenud, mis tunne see on). Suhe, mis on koost lagunemas; lõppematuna tunduvad probleemid tööl; kriisid ühiskonnas või rõhumine poliitilise režiimi poolt, mille all oled sunnitud elama - kas Jumal kõiges selles on võimeline sekkuma sinu heaks?
Aabrahami väljakutse oli päris üüratu: uskuda Jumala lepingutõotust, et ka 100-aastasena võib temast saada paljude rahvaste esiisa ning et ta naine Saara, kes oli täielikult lapsekandmise-east juba väljas, on see, kelle läbi Jumal oma tõotuse täidab (s. 18,19). Sellest hoolimata, hoidis ta sellest lootusest kinni, uskudes, et Jumal on võimeline teostama seda, mida Ta on lubanud (s. 21).
On täiesti loogiline, et Paulus kirjeldab seda kui lootmist "kui lootus näis lootusetu" (s. 18).
Ometi on usk meie heldesse, tõotusi-pidavasse Jumalasse midagi palju kindamat kui lihtsalt 'lootmine', kuna Ta on Jumal, "kes teeb elavaks surnud ja kutsub olematuid nagu olevaid." (s.17).
Siin on Pauluse viimane vastulöök neile, kes väitsid, et ta üritab õõnestada ja tühjaks teha kõike, mida Jumal enda kohta Vanas Testamendis on ilmutanud. Käsuseaduse kohaselt oli Aabraham “mitte-õigeks-mõistetud” (s.13), kuid Jumala ees oli otsustavaks Aabrahami usk, mille tõttu viis Jumal ellu oma tõotuse temale.
Loeme, et Aabraham ei kahelnud uskmatuna, "vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat". Mõnikord me ei tule selle peale, et toestada oma kõikuvat usku Jumala kiitmise ja ülistamisega, keskendudes Temale ja mitte ümbritsevale võimatusele. Paulus toob siin esile ka ohu, mis isegi Aabrahami usu oleks võinud nõrgaks muuta: kui ta oleks hakanud vaatama sellele, mis oli tal silma ees. Kui Aabraham oleks Jumalale keskendumise asemel keskenduud enese ja Saara elatanud ihule (s 19). Seda ihu jõuetumaks muutumist nad ju lausa kogesid iga päev, aina rohkem. Paulus rõhutab, et Aabraham sai hoopis usus vägevaks ning oli lõpuks "täiesti veendunud", et Jumal on piisavalt vägev täitma talle antud tõotust (s 19-21).
See on ülisuur julgustus ka meile ja seda kahel põhjusel:
1) Esiteks, on Aabrham ka meie esiisa, sest Jumal tõotas talle tõttu õnnistada "paljusid rahvaid" tema läbi (Gl 3:14 Gl 3:29);
2) Teiseks, võime kogeda sama, mida Aabraham koges: seda hämmastavat ja alandlikuks tegevat reaalsust teadmises, et Jumal mõistab meid õigeks, sest oleme uskunud Tema tõotusi ja Tema kõige suuremat kingitust meile - Kristuse lunastustööd ja ülestõusmist (s.24).
Selle kommentaari autor: APÜ