Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 7:14-25
Seadus, patt ja surm14Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik,
müüdud patu alla.
15Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee
seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
16Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et
Seadus on hea.
17Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis
minus elab.
18Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole
head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
19Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha,
ma teen.
20Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee
seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
21Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on
kalduvus teha kurja.
22Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
23oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu
mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu
liikmetes.
24Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma
ihust?
25Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse
läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala
Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.
Kui Paulus oleks edasi läinud otse võidukast, 6. peatükist, imelise 8. peatükini, siis kuhu oleks see jätnud meid, kes me ei tunne ennast ei eriti võidukate ega imelistena, ja kellel on igapäevane võitlus teha seda, mis on õige? Selle asemel räägib Paulus meie kõikide nimel tunnistades, et ta on "lihalik, müüdud patu alla" (s 14). Ta ei viita siin pääste-eelsele ajale oma elust, kuna salmis 14 ei räägi ta enam mineviku vormis (vrdl s 7-11,13), vaid oleviku vormis. Suur apostel Paulus pidi võitlema vaimuliku elu vastandlikkuse ja segaudsega, täpselt nii nagu meiegi (s. 15-20; 1Kr 9:24-27).
"Lihalik", mis tähendab ka vastandit "vaimulikule", viitab ka kogu sellele osale meie olemusest, mis on patu poolt mõjutatud ja korrumpeeritud (s. 13,14). See on lahutamatult seotud meie nõrkuse, moraalsete puudujääkide ja surmaga; me oleme Jumala vaenlasteks saanud ja vaenulikud ka Tema Vaimu suhtes. "Lihalik loomus" märgib meie isiksust, mis on patu mõjul valele teele suunatud, ja tahab liikuda "lihaliku loomuse tegudes" (Gl 5:16-21). Dünaamiline vaenulikkus liha ja Vaimu vahel teeb meie eludest sõjatallermaa - paratamatult kogeme kuidas kaks täiesti lepitamatut "seadust" võitlevad valitsuse nimel. Üks, mis "sisemise inimese poolest… rõõmustab Jumala Seaduse üle" (s 22) teise vastu, "mis sõdib vastu… mõistuse seadusele ja aheldab… patu seadusega, mis on mu liikmetes" (s 23).
Kristus, meie lunastaja, võttis endale inimkeha, nagu meilgi on, ja tõstis selle üles armastuses ja kuulekuses Isa ette, meie heaks. Ta on oma elu ja ristisurma läbi põhimõtteliselt hävitanud patu võimuse liha üle. Ometi mõjutab patu hävitav protsess meid elu lõpuni. Urs Balthasar nimetab seda patust loomust "tumedaks türanniks". See "tume türann” põhjustab meie sees opositsiooni Kristusele, kuid nüüd on meil meelevald teda võita!
Mida ligemale me Kristusele liigume, mida lähedasemas osaduses Temaga igapäevaselt elame, seda suurem on Kristuse elutoov mõju ning seda kiiremini kahaneb patu türanniseeriv mõju meie otsustes ja valikutes. Kristus on see, kes Püha Vaimu läbi muudab meie loomuse ja kuigi siin elus tuleb meil jätkuvalt võidelda oma lihaga, saame Tema väel minna võidust võitu kuni viimselt teeb Ta meid täiesti vabaks. “Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest.” (Rm 8:2)
Selle kommentaari autor: APÜ