Rooma kirja 8 peatükis teeb Paulus otsekui käiguvahetuse, liikudes patu surmavalt mõjult inimese elus - Püha Vaimu tööle ja elule Vaimus. Sõna “vaim”, on kasutatud selles peatükis 21 korral osutades Püha Vaimu otsustavale rollile. Ometi ei ole siin peateemaks Püha Vaim ise, vaid Pauluse eesmärk on selgitada, millel põhineb uskliku kindlus, et ta pärib igavese elu ning kui oluline on selles Püha Vaimu roll. 

Alustades väljendist “ei mingit hukkamõistmist” peatüki alguses kuni kinnituseni: “miski ei suuda meid lahutada” peatüki lõpus, kirjeldab Paulus Jumala tegusid ja ande, mis annavad igale usklikule kindluse, et tema suhe Jumalaga on toimiv ja kindel. Paulus näitab, kuidas läbi Püha Vaimu antakse usklikele elu (s 1-13),  adopteeritakse ta Jumala perekonda (s 14-17) ning talle antakse kindel lootus igavesse kirkusesse jõudmise kohta (s 18-30).

Paulus alustab viitega eelmistele peatükkidele näidates, et iga inimene võib pääseda  hukkamõistmisest Jumala ees, mis tuli kõikidele inimestele Aadama patu tõttu - kui ta võtab vastu Jeesuse.  Hukkamõistmisest pääsemine (surmaotsus inimesele tema patu pärast), rakendub Jeesuse lunastustöö läbi siis, kui inimene selle (Jeesuse) usus vastu võtab (vt Rm 5:12-21). 

Kõik kolm Jumala isikut olid tegevad selle pääste toomises (s 2-4): Jumal Isa andis oma Poja, et Temast saaks täiuslik ohver kogu inimkonna pattude eest (s 3);  selle teo alusel vabastab Jumala Vaim meid patu ja surma meelevalla alt (s 2) ning Vaimu läbi täidetakse kogu käsuseaduse nõue inimese vastu (s 4).

Jeesuse Kristuse läbi saab Püha Vaim vabastada uskliku patu ja surma meelevalla alt, sest vaid Püha Vaim suudab ületada “vana režiimi” suurt võimu inimese üle - käsuseadus oli selleks võimetu ja nõrk. Selle mida käsuseadus ei suutnud, teostas Jumal, murdes patu väe, kui ta oma Poega maailma saates mõistis hukka patu.

Jeesuse läbi suudab inimene elada nii, et käsuseaduse nõuded on täidetud - kui ta elab Pühas Vaimus. Paulus ei ütle, et Püha Vaim teeb inimesed võimeliseks täitma kõiki käske, vaid et Jumala silmis on kõik usklikud täitnud käsu nõuded, sest Ta arvestab Kristuse täielikku sõnakuulelikkust meie kõikide eest.  Usklikud on vabad hukkamõistmisest kuna Jeesus täitis meie eest lõplikult kõik käsuseaduse nõuded. Jeesus sai meie sarnaseks - nõrgaks inimeseks, et meie võiksime saada Tema sarnaseks - õigeks ja pühaks.

Edasi räägib Paulus tervest reast kontrastidest “liha” ja “vaimu” vahel, mis toovad uskliku ellu ühe pingekaare. Neid kontraste esitledes selgitab Paulus, miks Vaim toob elu ja liha mitte. Liha mõtteviis toimib patu mõju all, “vana režiimi” kohaselt, olles mõjustatud Jumala vastastest himudest ja impulssidest. Ja Paulus ütleb, et selline mõtteviis ei suudagi alistuda Jumala seadusele (s 7). Püha Vaimu läbi on inimene aga tõstetud “uude režiimi”, kus valitseb arm ja õigsus ning kus inimene saab omandada uue, Vaimule fokusseeritud mõtteviisi ning kogeda elu ja rahu (s 6).

Väga oluline on 9. salm, mis kinnitab, et igaüks, kes kuulub Kristusele, on tõstetud sellesse uude valitsusalasse, kus valitseb Püha Vaim ja mitte enam mitte liha.

Viimaks hoiatab Paulus, et Püha Vaimu töö usklikus ei tähenda, et meie ise võime jääda selles muutumise protsessis pasiivseks pealtvaatajaks, vaid uskliku igapäevastel valikutel on otsustav roll. Vaid siis kui inimene alistub Püha Vaimu juhtimisele ja kontrollile, teadlikult ära pöördudes lihalikust mõtte - ja eluviisist, on meil võimalik maitsta seda elu, mida Vaim annab (s 13). Vaimus elatav elu ja igavene elu on otseselt seotud inimese sõnakuulelikkuse ja alistumisega Pühale Vaimule, sest ainult Püha Vaimu toimimise läbi kujundatakse meie loomus Kristuse sarnaseks. Siin antakse aga ka suur julgustus, sest kuigi see pinge ei kao uskliku elust siin maailmas, on Püha Vaim ise aktiivselt esile toomas ja jõustamas sõnakuulelikkust ja Vaimule alistumist iga uskliku südames.