Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 4:1-13
Samaaria hukkamõistmine1Kuulge seda sõna, Baasani lihavad lehmad,
kes te olete Samaaria mäel,
kes te rõhute viletsaid
ja teete liiga vaestele,
kes te ütlete oma isandaile:
„Tooge meile juua!”
2Issand Jumal on vandunud
oma pühaduse juures:
Vaata, teile tulevad tõesti päevad,
kui teid lohistatakse haakidega
ja viimaseid teist kalapüügikonksudega.
3Te peate müüriaukudest välja tulema,
igaüks üksikult,
ja teid heidetakse Harmonile,
ütleb Issand.
4Minge Peetelisse ja astuge käsust üle,
veel rohkem astuge käsust üle Gilgalis:
tooge hommikuti oma tapaohvreid,
iga kolme päeva järel oma kümniseid.
5Suitsutage hapnenust tänuohvrit
ja kuulutage välja vabatahtlikud annetused,
tehke need teatavaks!
Sest seda te armastate, Iisraeli lapsed,
ütleb Issand.
Iisrael ei õpi Jumala karistustest6Mina andsin teile küll jõudehambad
kõigis teie linnades
ja leivapuuduse kõigis teie paigus,
aga te ei pöördunud tagasi minu juurde,
ütleb Issand.
7Mina hoidsin ka vihma teist eemal,
kui oli veel kolm kuud lõikuseni;
ma lasksin sadada ühele linnale,
aga teisele linnale ei lasknud ma sadada;
üks põld sai vihma, aga teine põld,
millele vihma ei tulnud, kuivas ära.
8Siis tulid tuikudes kaks, kolm linna
ühte linna vett jooma,
kuid ei saanud kustutada oma janu;
ometi ei pöördunud te tagasi minu juurde,
ütleb Issand.
9Mina lõin teid viljakõrvetuse ja -roostega,
lasksin kuivada teie rohuaiad ja viinamäed,
röövikud sõid ära teie viigi- ja õlipuud,
aga te ei pöördunud tagasi minu juurde,
ütleb Issand.
10Mina läkitasin teie sekka katku nagu Egiptuses,
tapsin mõõgaga teie noored mehed,
samuti viidi ära teie hobused;
ja ma lasksin tõusta teile ninna
kõrbelõhna teie leeridest,
aga te ei pöördunud tagasi minu juurde,
ütleb Issand.
11Ja ma paiskasin teid segi,
nagu Jumal paiskas segi Soodoma ja Gomorra;
te olite otsekui tulest tõmmatud tukk,
aga te ei pöördunud tagasi minu juurde,
ütleb Issand.
12Seepärast, Iisrael,
ma talitan sinuga nõnda.
Et ma sulle seda teen,
siis valmistu, Iisrael,
kohtama oma Jumalat!
13Sest vaata, tema on see,
kes valmistab mäed ja loob tuule,
kes ilmutab inimesele oma mõtteid,
kes teeb koidu ja pimeduse
ja kes kõnnib maa kõrgendikel -
Issand, vägede Jumal on tema nimi.
On traagiline lugeda Iisraeli elust mis jätkub tavapäraselt, eirates kõiki Jumala poolt antud hoiatusi. Loeme jõukatest naistest, kes naudivad oma meeste töö tulemusena kättesaadud luksust, ise samal ajal ignoreerides oma mehi. „Baasani lehmad“ (s 1), on irooniline viide rikastele Iisraeli naistele. Baasan oli tuntud eriti heade karjamaade poolest, sealne kari oli hästi toidetud ja elujõuline. Jumala silmis on nood naised toimuvas rahva rõhumises kaassüüdlased ning partnerid, ega pääse saabuva pagenduse eest.
Näeme ülevoolavaid, entusiastlike kuningliku pühamu teenijaid Peetelis (1Ms 28:10-19) ning iidses pühapaigas Gilgalis (Jos 4:19-5:9) - kuid nende tegevuse eesmärk on au tuua tegijatele... Mitte kusagil ei tooda patuohvreid, keegi ei mõlguta meeleparandusmõtteid, aga kõik tunnevad rõõmu liturgiast. Sellisel viisil jumalakummardamine tol ajal (nagu ka praegu), tähendas tegelikult oma patule lisamist (s 4). Eksijateks pole üksnes juhid, vaid kaasa on haaratud terve rahvas (s 5).
Iisraeli karistuste nimekiri, mille kaudu Jumal nende tähelepanu soovis, on nagu litaania, milles kordusena kõlavad Jumala sõnad: “aga te ei pöördunud tagasi minu juurde” (s 6,8,9,10,11). Heebrea keeles kasutatakse sõna “pöörduma” nii Jumalast ära pöördumise kui ka Tema juurde tagasipöördumise puhul - otsustavaks saab suund, mille inimene valib.
Kõik loetletud hädad pidid rahvast hoiatama vale tee tee eest, kuhu nad olid eksinud - ometi läks Iisarel kõigest hoolimata sama rada edasi. Teekonna lõpul ootas aga tupik, hirmutava sildiga: “Valmistu kohtama oma Jumalat!” (s 12). Siinail kogetud Jumala ilmutust meenutavaid väljendeid kasutades edastatakse rahvale sõnum kohtumõistmisest, mis vallandudes külvab samasugust hirmu ning õudust, kui Iisrael koges Siinai mäel Jumalaga lepingut sõlmides.
Alati ei tohiks siduda toimuvaid katastroofe mingite kindlate moraalsete või vaimsete põhjustega, siin aga loob selle seose oma sõnumis Jumal ise. Jumal on lasknud sündida teatud olukordadel selleks, et rahvas mõistaks kui ohtliku olukorra nad oma tegudega on loonud. Näeme aga, et luksus ja mugavus on rahva ja selle juhid muutnud kurdiks.
Erinevad katastroofid tuletavad meilegi meelde inimelu haprust ning inimese poolt loodud süsteemide tegelikku nõrkust. Siiski rajavad paljud oma lootuse just sellistele süsteemidele, otsides oma turvalisusele ja heaolule neist tuge. Samas on mitmed katastroofid otsese inimtegevuse tulemus - näiteks keskkonna saastamise või rikkumise tulemusel tekkinud katastroofid. Väga sageli on sellised katastroofid tagasipööramatud, kuid neist saavad alarmina plinkivad hoiatusmärgid ka meie aja rahvastele: pöörduge tagasi Looja poole (s 13), Tema poolt loodud korra ja tasakaalu juurde. Lõpetage kasumi tagaajamine enne kui on pöördumatult hilja!
Küsigem Jumalalt, mida peame tegema, mida muutma - kõigepealt aga on vaja parandada meelt ja olla avatud Jumala kõnetusele. Temal on nõu ja vägi, Ta tahab inimest aidata, ega pea oma plaane inimese eest salajas (s 13).
Oma armu pärast hoiatab Jumal ka täna erineval viisil patuteel käivaid inimesi, et neid meeleparandusele tuua. Inimene peab aga hoiatuse suhtes seisukoha võtma. Õp 12:1 väljendab hästi seda mõtet: „Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.“
Selle kommentaari autor: APÜ