Kohtuotsuse kuulutamine ei ole lihtne. Seda ei kuulutata mingile anonüümsele “kellelegi”, kellega pole mingit suhet;  vaid valu ja viletsus saab tabama kuulutaja lähedast sõpra. Nii on tänane tekst raamitud kurvastusega (s 1-13, 16-17). Sõela - ja Vardatähtede võimas Looja (s 8) ei talu ebaõiglust igavesti, ning nüüd tuleb hävitus. Nii nagu Jeesus, kes nuttis Jeruusalemma pärast (Lk 13:34), kuulutab Aamos Issanda üleskutset, milles ühtlasi kõlab ka Looja valu: “ Otsige mind, et te jääksite elama!” (s 4,6).

Paljudes kultuurides on tavapärane, et kriisidele ning õnnetustele vastatakse kõrgendatud usulise aktiivsusega - ka leigelt kristlikes riikides pöördub rahvas sellistel hetkedel kirikutesse. Selles tekstis aga vastandub “Otsige mind!” otseselt tühjale religioossele aktiivsusele (s 5). Jumal oli lepingu tingimusena Iisraelilt alati nõudnud halastust vaeste ja hädaliste suhtes (2Ms 22:21-27). Aamose poolt kirjeldatud Iisraelis aga valitses ülekohus, korruptsioon ning neid, kes püüdsid toimida õiglaselt, vaenati taga (s 10,13). Jumala kummardamise kohad olid alles, kuid rahva ülemkiht keskendus pigem endile ja oma elu nautimisele, kui Jumala ootuste täitmisele. 

Prohveti sõnum kutsub rahva juhte tagasi õige jumalakummardamise juurde, rakendama õiglust ja kaastunnet; kutsub tõelise elu juurde, eemale isekusest, eneserahludamisest ja ahnusest.

Prohveti üleskutse sisu “otsige head, mitte kurja, et võiksite elama jääda” (s 14)  on eelkõige suunatud sotsiaalse moraali ja õigsuse aladele. Viidatakse nt rõhuvatele maksudele (s 11), ja sellele kuidas koheldakse vaeseid, kes ei leia õigust  seadusandlikust ega kohtusüsteemist ning kus jõukatele, kes “ostavad” endale sobivad lahendused (s 7, 10, 12, 15). 

Kaasajal kõnetaks Aamos ilmselt võimsaid ning rikkaid (üksikisiuid ja firmasid), kes saavad palgata kõige osavamad advokaadid, või venitada kohtuasju ulatuslike nõuetega, vältides sel viisil süüdimõistvat otsust. Seda kõike “õigluse” saamise nimel. Aamos võiks kaasajal vabalt öelda:”JOKK võib küll pealtnäha olla seaduslik, kuid see ei ole õige.” Seadusandlik abi kõikidele ning advokaadid, kes on nõus vabatahtlikkuse korras vaesemaid abistama, oleks aga sammud “hea otsimise” suunas.

“Otsige mind!” tõeline tunnistus ei võrsu religioossest toimekusest, vaid vaeste ning hädaliste poolt kogetava ülekohtu eemaldamisest ning õigluse jaluleseadmisest. Kui kristlastena võime mõtelda, et meie osa ei ole teha muud, kui “armastada head ning vihata kurja” (ka Rm 12:9 kordab otseselt Aamose 5:14 mõtet), siis peame meeles pidama, et kuigi meid ei päästeta meie tegude tõttu, ometi oleme loodud tegema “häid tegusid Kristuses”. Tänases tekstis annab Aamos väga selge pildi mida Jumal selle “hea” all silmas peab.