Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kolm nägemust

Reede, 11. Märts 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 7:1-17

Kolm nägemust hävingust
1Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, ta oli valmistamas
rohutirtse, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal
pärast niitmist kuningale.
2Ja kui rohutirtsud olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina:
„Issand Jumal, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii
väikeseks?”
3Issand kahetses seda. „See ei sünni!” ütles Issand.
4Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jumal kutsus
karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas
hävitama põllumaad.
5Siis ütlesin mina: „Issand Jumal, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob
püsib, kui ta jääb nii väikeseks?”
6Issand kahetses seda. „Seegi ei sünni!” ütles Issand Jumal.
7Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud
müüril ja tal oli käes tinalood.
8Ja Issand küsis minult: „Mida sa näed, Aamos?” Ja ma vastasin:
„Loodi.” Siis ütles Issand: „Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva
keskele. Ma ei lähe enam temast mööda,
9vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud
rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu.”
Aamos ja Amasja
10Amasja, Peeteli preester, läkitas siis Iisraeli
kuningale Jerobeamile ütlema: „Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo
keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu.
11Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja
Iisrael viiakse vangi, ära omaenese maalt.”
12Ja Amasja ütles Aamosele: „Sina, nägija, mine, põgene
Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!
13Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga
pühamu ja kuningriigi tempel.”
14Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: „Mina ei ole prohvet ega
prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja.
15Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle:
Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!
16Ja kuule siis nüüd Issanda sõna: Sina ütled: Ära ennusta
Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!
17Sellepärast ütleb Issand nõnda: Su naine saab linnas hooraks,
su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga,
sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omaenese
maalt.”

Täna Jumalat Tema armu ja halastuse eest!

Aamos oli karjane (Am 1:1) - täiesti tavaline inimene, kes polnud kunagi läbinud preestri ettevalmistust, kuid kes oli kirglik Jumala suhtes. Ta oli ka kaastundlik ning oma põllumajandusliku tausta tõttu oskas kaasa tunda neile, kes kannatasid rohutirtsude ja tule poolt hävitatud maa tõttu. Just sellest kaastundlikust südamest tulevad esimese kahe nägemuse peale anumised ja eestpalved Jumala poole - Iisraeli pärast (s 2,5). Aamos anub, et Jumal pööraks ära oma viha (s 3,6). Ja me näeme, et Jumal kuuleb inimeste palveid - miski ei ole kivisse raiutud. 

“Usu ajalugu on tegelikult üks pikk dialoog Jumala ja inimeste vahel, mis koosneb üksteisele järgnevaist tegudest ja reaktsioonidest.” (Achtemeier) Kui kirglikult oleme meie valmis kaasa tundma neile, kes on meie hoolde antud? Kui palju astuma nende kogemusse ning anuma ja eestpalveid tegema? 

Aamosele anti ka kolmas nägemus ning seekord ei olnud võimalik midagi muuta. Jumala õigsuse ja õigluse standardeid ei saa muuta ja nende valguses oli Iisraeli poliitiline ning usuline elu parandamatult kreenis. Lammutamine tekitab alati palju segadust ning Amasjas, kes tajus ähvardavat ohtu, tõusis üles vihaleek.

Kuningas Jerobeam esimene oli rajanud riigireligiooni, mis erines tunduvalt Iisraeli lepingu usust (1Kn 12:26-33); kuningas ja religioosne süsteem olid muutunud lahutamatuks. Pane tähele kuidas Amasja süüdistab Aamost, mitte Jumalat. Keegi ei uskunud, et see, mida Aamos kuulutas, oleks võinud sündida, ometi said nad juba varsti seda isiklikult kogeda.

Kõige selle keskel tõuseb esile Aamose julgus, mis rajanes tema kindlale teadmisele, et Jumal oli teda kutsunud ja läkitanud sellele erilisele teekonnale, et ta prohveteeriks Iisraelile. Aamos oli vägagi teadlik oma “ametliku kvalifiaktsiooni” puudumisest, aga ta tundis, uskus ja usaldas Jumalat kirglikult. Ta ei kahelnud Jumalas ka erakordseid väljakutseid saades. 

Kuidas on meiega täna - kas Jumal on sullegi esitanud kutse? Võibolla tundub see sulle liiga ebatavaline võrreldes su tavalise eluga; või pead ennast “tavaliseks inimeseks” lihtsalt? Kui tunned, et vajad juurde julgust või otsustavust, siis tungi kirglikumalt Jumalale ligemale ning lase oma süda täita julgusega Tema ligiolus. 

 
Issand, anna mulle täna julgust kuulda ja kuuletuda Sinu kutset!

Selle kommentaari autor: APÜ