Loe läbi alltoodud kirjakoht: Am 9:1-10
Issanda kohtu eest ei ole pääsu1Ma nägin, et Issand seisis altari juures ja ütles:
„Löö sambanupu peale,
nõnda et piidad vabiseksid,
ja lõhu nad katki, et nad variseksid nende kõikide pähe!
Siis ma tapan mõõgaga viimsedki neist.
Ükski neist ei saa põgenema
ja keegi neist ei pääse pakku.
2Kuigi nad poeksid peitu surmavalda,
rebiks mu käsi nad sealtki esile;
ja kuigi nad läheksid üles taevasse,
tooksin ma nad sealtki alla.
3Kuigi nad poeksid peitu üles Karmeli tippu,
ma otsiksin ja võtaksin nad ära ka sealt;
ja kuigi nad läheksid mu silma eest varjule mere põhja,
käsiksin ma maol neid sealgi salvata.
4Kuigi nad sammuksid oma vaenlaste ees vangidena,
käsiksin ma mõõka neid sealgi tappa.
Ja ma pööran oma silmad nende vastu:
kurjaks, aga mitte heaks.”
5
Issand, vägede Jumal,
kelle puudutusest maa väriseb,
nõnda et kõik selle elanikud leinavad,
nõnda et see kõik tõuseb jõena
ja alaneb jälle nagu Egiptuse Niilus,
6tema, kes ehitab oma hoone taevasse
ja püstitab maa kohale oma võlvi,
kes kutsub mereveed
ja valab need maa peale -
Issand on tema nimi.
7
Eks ole teie, Iisraeli lapsed,
mulle etiooplastega üheväärsed?
Eks ole mina toonud
Iisraeli Egiptusemaalt,
vilistid Kaftoorist[f] + [fr] 9:7 [ft] Nimi Kaftoor tähendab mingit Vahemere saart, arvatavasti Kreetat. [f*]
ja süürlased Kiirist?
8Vaata, Issanda Jumala silmad
on patuse kuningriigi vastu
ja ma hävitan selle maapinnalt.
Ometi ei hävita ma Jaakobi sugu sootuks,
ütleb Issand.
9Sest vaata, ma annan käsu
ja sõelun Iisraeli sugu
kõigi paganate seas,
nõnda nagu sõelaga sõelutakse:
ivagi ei pudene maha.
10Mõõga läbi surevad
kõik mu rahva patused,
kes ütlevad:
„Õnnetus ei tule meile
ega taba meid.”
Halvad uudised jätkuvad, kuid Aamose sõnad meenutavad ka teisi piiblisündmusi, mis võivad abiks olla. Templi dramaatiline varisemine algab sammaste ülaosast ning ulatub selle kõikuva põranda ja läveni (s 1). Samamoodi algab kohtumõistmine rahva juhtidest, jõudes alla kõige alumiste kihtideni - see on jumalik akt, mis tabab rahvast kui maavärin ning mida ei saa pidada juhuslikuks või lihtsalt inimlikuks rünnakuks. Meile meenub siinkohal Jeesuse surm ristil, millega kaasnes templi eeriide kärisemine ülevalt alla - osutades taas Jumala, mitte inimese toimimisele (Mt 27:50-51).
Salmid 2-4 kinnitavad, et inimestel pole kuhugi võimalik peitu pugeda - Jumala käsi jõuab nendeni igas paigas. Tänases piiblitekstis tekitab see tõdemus õudust, Psalmis 139 aga on see, et Jumala ligiolu saadab meid kõigil aegadel kõigis paigus ( Ps 139:1-12), hoopiski lohutav ja kinnitav teadmine.
Veelgi enam: Aamos kuulutab Iisraelile, et miski ei saa neid lahutada Jumala vihast, sest rahva keskelt on kadunud sõnakuulmine ja Jumala usaldamine; selle asemele on astunud uhkus, tühine jumalateenistus, väetite rõhumine jpm. Millise kergendusega võivad aga kristlased lugeda Pauluse sõnu, et miski ei suuda lahutada Jumala armastusest Jeesuses Kristuses neid, kes usaldavad Jumalat ja kuuletuvad Talle.
Salmid 5-6 ja 9-10 on osa iidsest laulust, mis kirjeldab kes Jumal on ning kuidas Ta toimib: Ta raputab rahvaid otsekui suure, kohtumõistmise sõela peal, jätmata kedagi tähelepanuta. See on Jumal ise, kes teeb lõpu Iisraeli olemisele. Keegi ei lange Tema sõelalt kõrvale, sest ükski neist ei ole hea seeme.
Nii rõhutab Aamose sõnum, et Jumal on kohal kõikjal universumis - ülalt alla välja ning Tema juuresolek on absoluutselt usaldusväärne, millega kõigil tuleb arvestada. See aga tähendab, et mitte ükski ka praeguste lugejate hulgast, ei tohiks suhtuda Aamose hoiatusse kergemeelselt - muidu satume ka meie nende hulka, kes hukkuvad.
Selle kommentaari autor: Vivien Whitfield