Aamose raamat tervikuna on väga tume, täis hukkamõistu ning kohtumõistmist. Iisraeli jaoks saab Issanda päev olema “pimedus ja mitte valgus” (Am 5:20). Ometi lõpeb raamat aga lausa valgusesähvatuseg! Kuidas saab nii olla? 

Selleks on kaks põhjust. Esimene on see, et Issanda päeval on alati kaks poolt. Kurja hävitamine tähendab samas ka seda, et hea saab võidutseda. Peale seda, kui kohtumõistmine on sõelnund Iisraeli (s 8-10), saab Jumala eesmärk rahva jaoks ikkagi täide viidud.

Teine põhjus on aga Jumala lepingu-ustavus, Tema pühendumine sellele. See pühendumine tõi Iisraelile esmalt lepingu needuse, kuid Jumala viimne eesmärk lepingu sõlimimiseks saab ka täidetud - ja see on, et Ta valis ühe rahva kõikide teiste seast, et õnnistada teisi rahvaid (1Ms 12:1-3). Just sellest räägivad salmid 11 ja 12. 

Taaveti valitsemise alla üheks kogutud rahvas on nüüd lõhestunud, ning peatselt, põhja kuningriigi hävitamise järel, jääb sellest vaid Juuda “känd” järele. Jumal aga tõstab üles uue, Taaveti taolise kuningriigi, mis toob kõik rahvad (isegi halastamatu Eedomi  Am 1:11) Jumalaga lepingusse.

Apostlite tegude raamatus näeb Jaakobus - Jeesuse vend ja Jeruusalemma koguduse juht, just seda tõotust täitumas, kui paganad liidetakse kogudusega (Ap 15:12-21). Jaakobus viitab sellele, kui alusele milla najal on võimalik paganad kogudusse vastu võtta ilma, et viimased peaksid pöörduma juudiusku. 

Selle taga aga on Jeesuse kui “Taaveti suurima poja” äratundmine, kelle läbi Jumala tõotused Taavetile saavad täidetud viisil, mis on täiesti ootamatu ning palju mastaapsem, kui keegi iial oleks osanud mõelda.

Aamose viimane visioon toob esile uuendatud maa - mis on arusaadav kujund põllumajandusele rajatud majanduses. Ilmutuse 21 ja 22 peatükis muutub see omakorda linnakeskkonna kujundiks, ning sellesse, uude Jeruusalemma, tulevad kokku kõik rahvad. Nii võimsalt saavad Jumala tõotused ning eesmärgid täidetud!