Ausus ja siirus, millega kirjeldatakse usuelu raskusi ja nende põhjuseid, muudavad psalmid erakordseks. Tänases psalmis on kirjeldus meeleheitlikust võitlusest valuga, mille on põhjustanud endiste sõprade käitumine. Laulja tõesti maadleb oma sügava pettumuse ja hüljatuse tunnetega, mida kogeb halva kohtlemise tagajärjel, salmides 17-18 tunneb ta hetkeks leevendust, siis aga jätkub konflikt uue hooga, vaibudes alles psalmi lõpuks.

Taoline tõus ja mõõn; viha ja valu, mille vaigistab palve, kuid tõuseb siis haavatud hinges uuesti - on paljude vaimulik ja ka emotsionaalne kogemus. Laulja ahastust suurendab mälestus päevadest, mil ta nende samade sõprade eest kirglikult palvetas, kes nüüd teda ülekohtuselt süüdistavad.

Võibolla oled sinagi kogenud endiste sõprade poolt löödud haavu. Kui lähedased ja usaldusväärsed (töö)kaaslased on korraga muutunund vaenlasteks kasvõi mingi tööalase võimuvõitluse pärast, kui sinu kohta tõstetakse alusetuid süüdistusi, pole psalmis kirjeldatud tunnete tõus üllatav ega ka vale. 

See mis siis määravaks saab, on otsus otsida ja leida oma lohutus nende keskel, kes on jäänud tõeseks ning koos nendega varjuda peidupaika Jumalas, kes ainsana on Õiglane Kohtunik. Uus Testament meenutab meile siinkohal, et meil on veel üks võimalus, mis psalmistil puudus: “…vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames…….omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.” (1Pt 3:15-16).