EKui Peetruse vastus Jeesusele põrkas äärmusest äärmusesse siis Filippus väljendab ülejäänud jüngrite kõikuvat ja kahtlustega maadlevat usku (s 8). Jüngrid kuulsid Jeesuse sõnu, aga enamik neist ei saanud aru, millest Jeesus räägib ja miks Ta nii räägib.

On tähelepanuväärne, et Jeesus ei pahanda jüngrite mõistmatuse pärast vaid annab neile kõikuvatele ja tuleviku pärast mures olevaile järgijatele veel ühe kinnituse. Enne aga osutab Ta põhjusele, miks jüngrite segadus nii suur oli. Tema sõnad s7 “Kui te oleksite tundnud mind, siis te tunneksite ka mu Isa…” näitavad, et jüngrid tõesti ei tundnud Jeesust, kuigi olid koos Temaga käinud jubaligi 3aastat. 

Kuidas saab nii juhtuda, et 3 aastat, päev päevalt Jeesuse kõrval elades, Tema imetegusid nähes ja õpetust kuuldes inimene ei mõista kellega on tegu? Kas tõesti saab lihtsalt kaasas käia ja samas mitte tunda? Tuleb välja, et saab. Ka meie ajal, ka meie kogudustes.

On olemas religioosne rutiin, mis tapab elava usu. Jüngrid ei olnud selle rutiini ohvrid - Jeesuse elu siin maa peal oli selleks liiga sündmusterohke. Aga jüngrid lihtsalt järgisid,  jättes kogu vastutuse ja juhtimise Jeesuse kanda. Neil olid omad ootused ja unistused, mida nad lootsid Jeesuse läbi teostada ja võibolla võtsid need kogu jüngrite tähelepanu? Need, kes tahavad Jumalat tarbida, ei pruugi iial tõeliselt Teda tundma õppida.

Seda tõde, et Jumal ise, Isa - kelle nimegi juudid ei julgenud nimetada - oli end alandanud ja Jeesuses siia, inimeste keskele sisenenud, selle taipamiseni jüngrid ei olnud veel jõudnud. Just sellepärast ütles Jeesus, et igaüks, kes Teda tundma on õppinud, on ühtlasi tundma õppinud ka Jumalat Isa , ja teisal ütles Jeesus “Mina ja Isa oleme üks” (Jh 10:30; Jh 17:22). See on nii suur tõde, et ka kaasajal tundub paljudele selle vasuvõtmine liiga raske. See ei saa olla! Miks peaks Jumala midagi niisugust tegema?

Nii ootabki Filippus Jumalast otsest ilmutust ja vaatab arusaamatuses Jeesusest lihtsalt mööda. Ta ei suuda enne uskuda kui saab selle ilmutuse - kuid selline hoiak pälvib Jeesuselt manitsuse (s 9).

Jeesus selgitab uuesri, millest jüngrid võisid ära tunda, et Ta oli tulnud Jumala juurest: esimene neist puudutas Jeesuse sõnu: kõike mida Ta oli õpetanud avalikult või jüngritele. Teiseks imeteod, mida Jeesus tegi, oleksid samuti pidanud veenma jüngreid Jeesuse jumalikkuses. Selliseid tegusid sai teha vaid Jumal ise. Edasi lugedes näeme, kuidas Filippuse usk ja jumalatundmine muutusid hiljem palju sügavamaks. Tõenäoliselt võttis ta Jeesuse sõnu kuulda, sest hiljem loem Apostlite tegude raamatust, et ka tema enese sõnad ja teod muutusid väeliseks: “Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi…(Ap 8:6)

Kui kellelgi pole kindlat ja kõikumatut teadmist, kui sa tunned, et su usk kõigub jalgadel, siis tuleb eneselt küsida: kas ma tegelikult tunnen ja usun Jeesust? Või tahan ma Teda lihtsalt tarbida? Su süda teab ja ilmselt vastab kiirelt ja siis on sul võimalik oma fookust muuta.