Jeesus jätkab oma ristiteed, palvetades erakordse selguse ning tulisusega. Lõpuosas laiendab Ta palvet ka kõkidele oma järgijatele tulevikus (s 20). Jeesus igatseb oma järgijatele samasugust üks-olemist, nagu on Tema ja Isa vahel. See on Tema palve tuum. Ta palub Isalt, et Tema järgijate vahel valitsev üksmeel ja armastus paneks maailma uskuma Jumalasse ja Tema armastusse. Teisisõnu: nähes üksmeelt, nähakse Kristust…ja nähes Kristust, nähakse Jumalat (s 23)!

Teoloog J. Wright oma raamatus “Johannes kõikide jaoks” (SPCK 2002) kirjutab: “Jeesust ümbritses kogetav Isa armastus, ning seesama armastuse side oli märgilisena äratuntav ka Jeesuse järgijate keskel. Selle armastuse läbi sai Ta kohalolevaks jüngrite ning nende kaudu ka maailma keskel.”

Jeesuse palve liigub edasi, tulevikku. Enam ei kõnele Ta enese elust või jüngritest, kes Temast maha jäävad, vaid palve lõpus vaatab Ta üle põlvkondade ulatuvale usukogukonnale, paludes kõigi “nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,” (s 20). 

Nagu veepinnal kontsentriliselt laienevad ringid, levib evangeelium üle maailma, tõstes esile evangeeliumi kaks suurt teemat. Esimene neist määratleb koguduse elu ja suhteid: “armastage üksteist!” (Jh 13:34). Teine aga avab Jumala toimimise kosmilise ulatuse: “Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.” (Jh 1:3, Jh 3:16). 

Jumala eesmärgid puudutavad tervet maailma, ning siis kui Jeesus on siit maa pealt lahkunud, peab kogudus keskenduma Tema töö edasiviimisele. Kui Jeesus palvetas, et maailm hakkaks uskuma, palvetas Ta ühtlasi ka selle eest, et kogudus võiks evangeeliumit kuulutada seda usku tekitavalt! Selles palves väljenduv Jeesuse usk on võimas! Ta näeb oma järgijaid, kui Jumala elavaid esindajaid, kelle kuulutuse tõmbejõuks on 2 suurt hoovust: esiteks usklike pühendumine tõele, mille Jeesus neile annab (s 16-19), ning teiseks, usklike pühendumine neile inimestele, kelled Jeesus neile annab (s 21-23). Tõde pühitseb meid, andes meile selle mida jagada; armastus muudab meid ligitõmbavaiks, ning annab meile vahendid selle jagamiseks. Kristlik armastus kuulutab Kristusest, sest Tema on see, kes teeb meile kättesaadavaks armastuse, mis tuleb Jumalalt (s 26).

Mõtiskledes selle palve üle, mõelgem inimestele, kelle elu on usku tekitav, headus kõigile nähtav, armastus teisi teeniv ning kelle eluviis on üks suur kuulutus Kristuse usaldamisest. Need inimesed on Jeesuse palve vili ja vastus; nad on kinnituseks meile ning täidavad meie südame rõõmuga. Kahtlemata meenuvad samas ka kristlaste vahelised tülid ning pinged, mis on sageli põhjustanud põlguse kuulutatud sõnumi suhtes. Jeesuse palve meenutab meile vajadust minna taas end täitma Tema armastuse allikale, paluda koguduse keskele veel enam ühtsust ning taotleda omavahelistes suhetes veel enam armastust. Ja kui vaja, peame paluma, et Jumal ise  teeks meie usule auditit, ilmutades parandamise kohad. Jeesuse palve kinnitab meile täna, kui kesksel kohal on need teemad Jumalale, Talle ja  jumalariigis. Samal määral peaks see oluline olema ka meile.