Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 55
Palve valelike vastu1Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
2
Jumal, pane tähele mu palvet
ja ära peida ennast mu anumise eest!
3Pane tähele mind ja vasta mulle!
Ma ekslen ümber ägades
ja jooksen uisapäisa
4vaenlase hääle tõttu,
õela rõhumise pärast,
sest nad veeretavad mu peale nurjatust
ja vihas kiusavad nad mind taga.
5Mu süda vabiseb mu sees
ja surma koledused on langenud mu peale.
6Kartus ja värin tulid mu peale
ja õudus kattis mind.
7Siis ma ütlesin:
Oh oleksid mul tuvi tiivad,
ma lendaksin minema
ja asuksin kuhugi elama.
8Vaata, ma põgeneksin kaugele
ja viibiksin kõrbes. Sela.
9Ma tõttaksin pääsema pakku
tuulepöörise, maru eest.
10Hävita nad, Issand, sega nende keeled,
sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
11Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre,
nurjatus ja vaev on ta keskel.
12Kadu on ta keskel ja ta turult
ei tagane rõhumine ja pettus.
13
Sest mitte vaenlane ei laima mind,
seda ma taluksin;
mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu,
tema eest ma peidaksin ennast,
14vaid sina, inimene nagu mina,
mu sõber ja tuttav,
15kellega meil oli armas osadus,
Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16
Karaku surm nende kallale,
mingu nad elusalt alla surmavalda,
sest selge kurjus on nende elamuis,
nende põues!
17Aga mina hüüan Jumala poole
ja Issand aitab mind.
18Õhtul ja hommikul ja lõunaajal
ma kurdan ja ägan,
ja ta kuuleb mu häält.
19Ta lunastab mu hinge
rahusse kallalekippujaist,
sest need on hulgani mu ümber.
20Jumal kuuleb ja vastab neile,
tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela.
Sest nad ei muuda meelt
ega hakka kartma Jumalat.
21
See mees oli pistnud oma käed nende külge,
kes pidasid temaga rahu,
ta rikkus oma lepingut.
22Pehmem kui või on tema suu,
aga südames ta tuleb kallale;
libedamad kui õli on tema sõnad,
kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23
Heida Issanda peale oma koorem,
ja tema hoolitseb sinu eest;
ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
24Jah, sina, Jumal,
tõukad nad hukatuse auku;
mõrtsukad ja petised
ei saa oma elupäevi poolegi peale.
Aga mina loodan sinu peale!
Keegi on tabavalt kommenteerinud, et tema palveelu probleemiks pole niivõrd Jumala kohalolu puudumine kui tema enese oma. On täiesti võimalik öelda Jumalale suuri sõnu nii, et need isegi ei riiva seda mida tegelikult tunneme või kes oleme.
Tänane psalm aga esitab väljakutse tulla ja tegelikult Jumala ees kohal olla sellisena nagu reaalset oleme (kogu inetuses ja ilus). Mil iganes kogeme ähvardavat ohtu, ükskõik kui jube see ka poleks, ootab Jumal, et räägime Talle nii nagu asjad on. Eriti siis. Ja kui meid on haavatud, pole õigemat kohta oma hing välja valada, kui põlvedel, Jumala ees.
Psalmist kirjeldab lausa kogetavalt ahastust, hirmu ja kannatust, mida endise sõbra reetlikkus ja vaenulikkus temas tekitas. Siin on tegu samalaadse olukorraga, mida koges Taavet kui ta poeg Abaslom tema vastu pööras, või Jeesus kui Juudas Ta reetis. Valu on seda teravam, et vastaspooleks on endine lähedane sõber, kellega koos on Jumalat teenitud (s 13,14), kuid kes nüüd on täis vihkamist. Vaata veelkord, kui otsekoheselt räägib Taavet Jumalaga. Ta ei karda öelda kuidas ta end tegelikult tunneb; ta ei karda eksponeerida oma lahtisi haavu.Ta kasutab sõnu “anumine” “ägamine” , “rõhumine” “kannatus” “hirm”, “surm”. See ei ole mingi lame spirituaalsus, vaid kindla usalduse väljendus. Mõtiskle, mida need sõnad on aegade vältel võinud tähendada paljudele meeleheites olevaile inimestele?
Silmitsi olles vaenulikkusega, tuleb meil Jumalale öelda ka seda, kui väga vajame Tema abi, ning et isegi palvetama hakkamine on raske, sest meie hing on täis tumedaid mõtteid (s 1-3). Tuleb tunnistada et tahaksime ära põgeneda (s 5-9) ning kui väga meie hing just praegu januneb õigluse jaluleseadmist (s 10-16).
Kõigest hoolimata, tuleks sellest loomuomasest tasumise soovist lahti lasta ja keskenduda hoopis Jumalale, kes ka praegu on troonil ja valitseb (s 19). Just sellele toetudes võime julgeda usaldada, et Jumal kehtestab viimselt õigluse. Taavet ei lase isegi sel meeleheite kogemusel hävitada oma usku, vaid on veendunud, et vaatamata kurjuse kohutavusele, trööstib Jumal teda ning toob esile ka tema õiguse. Tema viimased sõnad on peaaegu võidukad. Ta kavatseb Jumalast kinni hoida iga hinna eest: „Aga mina loodan sinu peale!“
Selle kommentaari autor: APÜ