Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 18:28-40
Pilaatus kuulab Jeesust üle28Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat.
29Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?”
30Nad kostsid talle: „Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!”
31Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”,
32et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra.
33Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: „Kas sina oled juutide kuningas?”
34Jeesus vastas: „Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?”
35Pilaatus vastas: „Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?”
36Jeesus vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.”
37Pilaatus ütles nüüd talle: „Sina oled siis ikkagi kuningas?” Jeesus vastas: „Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.”
38Pilaatus küsis temalt: „Mis on tõde?”Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd.
39Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?”
40Nemad hüüdsid siis taas: „Ei, mitte teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli röövel.
Olukord Jeruusalemmas oli pingeline. Roomlased, kartes poliitilist ülestõusu, olid ärevuses suurte hulkade pärast, kes olid pühadeks linna tulnud. Mõned juutide hulgast aga lootsid, et Jeesus hakkab juhtima mässu ning vabastab juudid Rooma ülevõimust. Samal ajal sattusid paanikasse variserid ja saduserid, sest Jeesuse paelus oma tegevusega suuri rahvahulki ning Tema käitumine ei sobinud kuidagi variseride standardite või ootustega. Kõik nimetatud aga muretsesid erineval viisil oma võimu kaotamise või vähenemise pärast. Juutide juhid lootsid Jeesuse mingil viisil kõrvaldada ilma, et see oleks masse veel enam üles ärritanud.
Kõige selle keskel peeti Jeesuse üle kohut - illegaalselt ning salastatult, öösel. Aga miski ei olnud selline nagu pealtnäha paistis. Nii juutide juhid kui ka Rooma prokuraator olid hõivatud omaenese plaanidega, ega näinud oma täielikus pimeduses kuidas just nende silme ees rullus lahti maailma ajaloo kõige tähtsam sündmus üldse - ning et nemad olid sündmuste käigus kaassüüdlased.
Juudid - viimse detailini täpsed ning piinlikult rituaalset puhtust pidades - muretsesid põhiliselt sellepärast, et paasasöömaaeg oleks rüvetamata, taipamata, et tõeline “paasatall” (Lk 22:7) seisis nende ees. Ei mingit kohtupidamist, mingeid tunnistajaid: üksnes ülempreester, kelle soov oli, et Pilaatus kannaks kogu vastutuse ning mõistaks Jeesuse surma; ning Pilaatus, kes meeleheitlikult otsis väljapääsu tekkinud kitsikusest. Samal ajal salgab Peetrus oma Issanda kolmel korral ning kukk laulab.
Pillatuse poolt korraldatud ristküsitlus näitab meile et Jeesusel ning Pilaatusel olid täiesti erinevad eesmärgid. Pilaatuse küsimus: “Kas sina oled juutide kuningas?” (s 33) võis tähendada: “Kas sina olen vastupanuliikumise juht?”. Jeesus vastab vaimulikus, mitte aga poliitilises keeles. Pilaatuse küsimus: “Mis on tõde?” (s 38) on ilmselt kõige enam käsitletud küsimus filosoofias üldse, kuid Pilaatus ei tahtnud tegelikult sellele vastust. Tema sooviks oli kogu ebameeldiv kohtumine kiirelt lõpetada, ning ta ei märgandu üldse, et lihakssaanud tõde seisis isiklikult tema ees.
Kogu selle aja jooksul ei ole hetke, mil Jeesus ei valitseks olukorda - isegi siis kui ametnik talle kõrvakiile jagab. Tema kinnvõtjaid ning vangistajaid aga ajab raevu see vaikne autoriteet, mis õhkub Jeesuse olemusest. See on teistsugune, teist tüüpi korra vägi.
Jeesuse vastus juutide kuningaks olemise kohta on nii süüdistust lubav kui ka ilmutuslik. Ta ei jäta mingit kahtlust, et Tema kuningriik ei pärine sellest maailmast, ning et see erineb radikaalselt nii oma olemuses kui kvaliteedis. See kuningriik ei avaldu vägivallas, poliitilistes manipulatsioonides, ega võimuvõitluses. Selle eesmärk pole inimeste kontrolli all hoidmine, vaid inimeste teenimine. Jeesus ei tulnud selleks, et juhtida sõjalist ülestõusu, aga see ei tähendanud, et Ta plaanis jätta inimeste elud muutmata. Tema kuningaks-olemise sisu oli ja on tõe esiletoomine, viisil, mis teeb inimesed vabaks (Jh 8:32).
Selle kommentaari autor: APÜ