Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ära võitle, tunnista!

Teisipäev, 12. Aprill 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 18:15-27

Ülempreester kuulab Jeesust üle
15Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue.
16Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse.
17Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.”
18Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end.
19Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
20Jeesus vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi.
21Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.”
22Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?”
23Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?”
24Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde.
25Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngreid?” Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.”
26Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind temaga koos aias?”
27Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk.

Me ei tea iial, mida alanud päev kaasa toob, kuid parim ettevalmistus mistahes sündmusteks on alati palvetamine. Palveta, et oleksid valmis!

Tänane tekst on otsekui lõik filmist, milles vahelduvad kaadrid Jeesuse ülekuulamisest ning Peetruse põiklemisest uurivate küsimuste tules. 

Jeesus peab taluma Annase vägagi ebaharilikku küsitlemist, aga Ta jääb kindlaks, ega salga tõde, Ta seisab kõige selle taga, mida on õpetanud (s 20) ning nõuab õiglast kohut (s 21,23). Jeesusel ei olnud vaja, et keegi teda kaitseks. Ta valitses täielikult kõiki olukordi ka sellel päeval, alates öötundidest, mil lubas sõduritel end arreteerida. Peetruselt aga ootas Jeesus vaid ustavaks jäämist, ning üldse mitte mõõgavõitlust Tema pärast.

Sellal kui Jeesus jääb tõe tunnistamisel kindlaks, pöörab Peetrus sellele vähehaaval oma selja. Peetrusel olid head kavatsused (vt Jh 13:37) ning piisavalt julgust pealehakkamiseks (s 15). Ta  süda oli õigel kohal - aga tema pea ei olnud! Ta armastas Jeesust ja oli valmis surema Tema eest. Ja kui sõdurid Jeesuse ja Tema jüngrid ümber piirasid, haaras Peetrus mõõga ning sukeldus võitlusesse… kuid peale Jeesuse arreteerimist, seal aias üksi võõraste keskel ning Jeesusest eemal, murdus Peetruse julgus esimese, tema enese vastu suunatud vaenulikkuse ilmnedes. Enamik meist teab seda tunnet! 

See oli teenijatüdruku küsimus, mis ajas Peetruse kitsikusse. Mitte lahing, vaid ainult väljakutse tunnistada Jeesusest, kuulutada oma kuuluvust Jeesuse järgijate hulka vaikselt, aga selgelt. Seda oli Peetruse jaoks liiga palju. Ometi oli Jeesuse soov, et Peetrus oleks tunnistaja, mitte turvamees.

Üks vale viis Peetruse teiseni (s 25) (võibolla oli tal ka värskelt meeles hiljutine asjatu mõõgaga vehkimine), ning eneselegi ootamatult jõuab ta hetkeni, mil on salanud Jeesuse selleks, et päästa iseennast (s 27). 

Peetruse nõrkuses ja läbikukkumises võime näha ka iseendid. Tõde kaitsta ja kuulutada kogu ümbritsevale maailmale, veelgi enam: tunnistada, et oled Jeesuse sõber - ei ole sugugi lihtne. Sageli läheb meile ümberolijate arvamus palju enam korda, kui tõe kaitsmine või Jumala arvamus.

Meie salgamised võivad olla märkamatud: vaikime Jeesusest siis, kui peaksime rääkima, või armastame Jeesust üksi olles, kuid avalikkuses käitume nii nagu ei tunneks Teda.

Õhinapõhiselt Jeesust kaitstes võime muutuda isegi vihaseks või agressiivseks, sealjuures täiesti unustades selle, mida Jeesus meilt tegelikult ootab: olla Tema tunnistajad. 

Tunnistada, tähendab avalikult, sõnas ja teos väljendada Jumala armastust ja jumalariigi ligitulemist. Kuulutada Jeesuse poolt toodud päästet kõigile neile, kes kes kogu hingest otsivad tõde.

 
 “Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad… ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8)

Selle kommentaari autor: APÜ