Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 4:41-49
Pelgulinnad ida pool Jordanit41Siis Mooses valis kolm linna teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,
42et sinna võiks põgeneda tapja, kes oma ligimese on tapnud kogemata ja ilma teda varem vihkamata; põgenedes ühte neist linnadest, ta võib jääda elama:
43Beser kõrbes, lagedal maal, ruubenlastele, Raamot Gileadis gaadlastele ja Goolan Baasanis manasselastele.
Kuidas anti Seadus?44See on see Seadus, mille Mooses esitas Iisraeli lastele,
45need on need tunnistused, määrused ja seadlused, mis Mooses andis Iisraeli lastele, kui nad Egiptusest olid lahkunud,
46teisel pool Jordanit orus Beet-Peori kohal, emorlaste kuninga Siihoni maal, kes elas Hesbonis, keda Mooses ja Iisraeli lapsed lõid, kui nad Egiptusest lahkusid.
47Nad vallutasid tema maa ja Baasani kuninga Oogi maa, kahe emorlaste kuninga maa, kes olid teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,
48alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, ja kuni Siioni mäeni[f] + [fr] 4:48 [ft] Siioni mägi ei ole sama, mis Jeruusalemmas olev Siioni mägi. Heebrea keeleski on küsimus kahest eri nimest. [f*], see on Hermonini,
49ja kogu lausikmaa teisel pool Jordanit, ida pool, ja kuni lausikmaa mereni Pisgaa järsaku all.
Moosese kaudu antud seadustikus leidub õiglane määrus: pelgupaiga võimalus tahtmatutele tapjatele (s 41-43). Tahtmatu tapmise alla arvati kõik juhtumid, kus keegi hukkus näiteks õnnetuse tõttu või kuumaks läinud tüli käigus, kus tapmist polnud ettekavatsetud või planeeritud. Maa vallutamisel tekkis ka Iisraelil reaalne vajadus kaitsta neid, keda ebaõiglaselt aeti taga veritasu nõude tõttu.
See aga ei tähendanud õigluse kadumist: 4Ms 35:12 öeldakse “ Need linnad olgu teile pelgupaikadeks veritasunõudja eest, et tapja ei sureks, enne kui ta on seisnud koguduse kohtu ees!” Kohtu ette tuli põgenikul siiski minna, aga pelgulinn pakkus võimaluse saada õiglane kohtuprotsess, mis siis kas kinnitas tapmise tahtmatust või tahtlikkust. Veritasu puhul polnud õiglasest kohtupidamisest aga juttugi, sest otsus oli tasujate mõtetes juba langetatud.
Pelgulinnade seadmine on eelkõige Jumala õigluse ja armu väljendus.
Ka tänapäeval vajavad inimesed pelgupaika - küll mitte niivõrd veritasu taganõudjate käest, kui muude hävitust toovate mõjude ja tagaajajate eest. Piiblis on mitmeid viiteid sellele, et äärmise häda korral otsivad inimesed pelgupaika ja kaitset eelkõige selle juurest, kes on neile jumalaks. 5Ms 32:37 küsib: “Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid?”
Meie Jumal tahab olla ja on omadele pelgupaigaks. Piibel ka viitab kordduvalt Jumalale kui kõige kindlamale pelgupaigale, kelle juurde võivad minna kõik hädasolijad. Psalm 7:2 ütleb: “Sinu juures ma otsin pelgupaika, päästa mind kõigist mu tagakiusajaist ja kisu mind ära nende käest!” Kuid ka Jumala juurde põgenedes seisame ikkagi Tema õiglase ja õiglust mõistva pilgu all ja siis võib nii mõnigi kord juhtuda, et seal varjul olles avastame, et meil endil tuleb teha meeleparandust. Samas kinnitab meile Piibel, et Jumala heldus ja headus on pelgupaiga otsijate jaoks kõige suurem lootus ning et Jumal kaitseb abi otsivaid inimesi juba sellepärast, et nad on Tema ainsaks abiks tunnistanud. “Issand aitab neid ja päästab nad; ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi, sest nad otsivad pelgupaika tema juures.” (Ps 37:40)
Edasi loeme sissejuhatust salmidele, kus Mooses kordab uuesti kümmet käsku. Selles lõigus aga rõhutatakse, et need ei olnud uued käsud, vaid samad, mis anti Hoorebi mäel, peale väljarändamist. Jumal ei olnud muutunud ja ka tema käsud rahvale olid samad. Nüüd anti need aga hoopis teises kontekstis, uuesti, olukorras kus Mooses ja kogu rahvas viibis Moabi maal. See oli rahvale vajalik meeldetuletus tagasivaatamiseks nii Jumala väelise abi kui rahva enda tegude peale: kust oli nad alustatud ning kuhu välja jõudnud.
Selle kommentaari autor: APÜ