Jumala ülistamiseks ei ole vaja tingimata suurt lärmi teha, kuid vahel see lihtsalt on nii, et ülistus vallandab inimeses ühe voolamise ning Püha Vaim täidab sind tohutu rõõmuga. Tõelises ülistuses on väline vorm, ülistuse tugevus või tagasihoidlikkus väheoluline, sest aina sügvamale või kõrgemale liikudes, on ülistaja kogu olemusega keskendunud üksnes Jumalale. Selline Jumala ligiolus viibimine täidab ja muudab inimest.

Preester või leviit siin psalmis viitab samuti ülistuses või Jumala kummardamises edasi liikumisele. Ta igatseb, et Jumala rahvas, Iisrael võtaks kuulda Jumala korraldust siseneda sellesse hingamisse, mille Tema on neile tõotanud. Tollel hetkel tähendas see hingamisse minek Iisraelile sisenemist turvalisele geograafilisele alale, mis oli vaenlaste eest kaitstud ning kus puudusid sisemised katastroofid.

Heebrea kirja autor aga kasutab seda psalmi kirjeldamaks hingamist, mis meil on Kristuses (Hb 3:18-4:11). See hingamine seisneb selles, et meil pole enam vaja enda õigust rajada ohvrite läbi, vaid saame kõiges lõplikult toetuda Kristuse tööle. Mõlemal juhul leiame hingamise võtme psalmi ülesehitusest: ülistamine > alistumine> Jumala hääle kuulamine > sõnakuulmine.

Ülistamine ei ole alati sugugi vaikne ja vaoshoitud, kuigi võib olla ka selline. Timothy ja Kathy Keller oma raamatus “Mu kalju, mu pelgupaik” on öelnud: “Kui mõõtmatult suure ja transtsendentse, universumi Jumala armastus saab meile reaalsuseks, muutub meie rõõm ülevoolavaks.”

Näeme, et kui laulja liigub edasi ülistusest alistumisse, liidab ta ülistamisega ka kummardamise. Kummardamine või põlvitamine pole praegusel ajal enam paljudes kirikutes kombeks, ometi väljendavad need väga olulist südame hoiakut ja võivad avada südame veel suuremale rõõmule.

Jumalale alistumine ning Tema tunnistamine Issandaks terve meie elu üle on tõelise ülistamise sisu ning Tema hääle kuulmise eeldus.

Heebrea kirja autor muudab selle psalmi tungivaks sõnumiks kaasaegsele kristlasele:” „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal..” Jumala hääle kuulmisega peab kaasnema vastus ning Tema sõnale kuuletumine, kui tahame oma elus näha selle sõna vilja.

Ja ainult siis oleme tõeliselt võimelised ka puhkama rahus, kindluses ning rõõmus, mõeldes kõigele, mida Kristus on meie heaks ristil teinud ja teades, et meile on andestatud, me oleme vastu võetud ning armastatud!