Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 11:1-9
Issanda suured teod1Armasta seepärast Issandat, oma Jumalat, ja pea alati, mida
tuleb pidada, ta määrusi, seadlusi ja käske!
2Ja teadke nüüd, sest see ei käi teie laste kohta, kes ei ole
teadlikud ja kes ei ole näinud Issanda, teie Jumala karistust, tema
suurust, tema vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart,
3ega tema tunnustähti ja tegusid, mis ta tegi Egiptuses vaaraole,
Egiptuse kuningale, ja kogu ta maale,
4ega seda, mis ta tegi Egiptuse sõjaväele, selle hobustele ja
sõjavankritele, kui ta laskis Kõrkjamere vee voolata nende peale, kui
nad teid taga ajasid ja Issand nad hukkas alatiseks,
5ega seda, mis ta tegi teile kõrbes, kuni teie jõudmiseni siia paika,
6ega seda, mis ta tegi Daatanile ja Abiramile, Ruubeni poja Eliabi
poegadele, kui maa avas oma suu ja neelas kogu Iisraeli keskel nemad
ja nende pered ja telgid ja kõik elusolendid, kes järgnesid neile,
7vaid teie silmad on näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta on
teinud.
Tõotatud maa õnnistus8Seepärast pidage kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te
saaksite tugevaiks ja läheksite ning päriksite maa, mida te lähete pärima,
9ja et te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille Issand
vandega teie vanemaile on tõotanud anda neile ja nende soole, maa,
mis piima ja mett voolab!
Iisraeli rahvas oli kogenud palju Jumala armastust ja väge. Moosese kaudu olid nad saanud osa Jumala imedest: Jumal tõi nad orjuse pimedusest vabadusse ja valgusesse. Ta varustas neid söögi, joogi ja kehakatetega ning aitas võita nende vaenlasi (s 1-7).Nüüd on rahvas teel maale, kus on olemas kõik, mis on vajalik vabaduses ja külluses elamiseks (s 8-12). Rahval oli enam kui küllaga põhjust pidutseda ning meenutada Jumala headust - aga ka muuta oma suhtumist ja väärtushinnanguid.
Näeme, et allesjäänud põlvkonda ei pea Jumal vastutavaks eelmise põlvkonna läbikukkumise eest siseneda Pühale maale. Veelgi enam - Mooses rõhutab, et Jumal uuendab oma lepingu just nendega (5Ms 5:3). Seda uut põlvkonda on nüüd hoiatatud tegemast neidsamu vigu, mida tegid nende vanemad.
See mida nad olid kõrbes läbi teinud, oli distsiplineerimine Jumala poolt, aga selline, mis ühelgi hetkel ei olnud kaugel Jumala armastusest. See distsiplineerimine oli samas ka tõestus Jumala hoolimisest ja armastusest oma valitud rahva vastu.
Tänane kirjakoht on täis tänulikkust ja ootust. Mooses kõnest näeme, et meie usuelus peaksid valitsema tänulikkus ja pühendumine. Kui Iisraeli rahvas oleks piisavalt meenutanud, mida Jumal nende heaks oli teinud, oleksid nad Talle vastanud samamoodi tänulikkuse ja pühendumisega ning kogenud õnnistust.
Meenutamine juudi mõistes ei tähenda lihtsalt faktide meenutamist. Pigem on see Jumala ligiolu ja päästva väe taas läbielamine, ilma milleta puudub inimesel jõud ja tugevust kõndida Jumala teed. Nii meenutab Mooses uuele sugupõlvele veelkord ükshaaval kõiki suuri imesid, mis rahvale osaks said.
Selle kommentaari autor: APÜ