Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ülistuseohver

Laupäev, 2. Juuli 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 2:1-17

Hanna kiituslaul
1Ja Hanna palvetas ning ütles:
„Mu süda rõõmutseb Issandas,
Issandas üleneb mu sarv kõrgele.
Mu suu on laialt lahti
mu vaenlaste vastu,
sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.
2Ükski pole nii püha kui Issand,
sest ei ole muud kui sina,
ükski pole kalju nagu meie Jumal.
3Ärge rääkige üha nii kõrgilt
ärgu tulgu ülbust teie suudest!
Sest Issand on kõikteadja Jumal
ja tema uurib tegusid.
4Kangelaste ammud murtakse katki,
aga komistajad vöötavad endid jõuga.
5Küllastunud kauplevad endid leiva eest,
aga näljastel lõpeb nälg.
Sigimatu sünnitab seitse last,
aga lasterikas närbub.
6Issand surmab ja teeb elavaks,
viib alla hauda ja toob jälle üles.
7Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks,
tema alandab, aga ülendab ka.
8Tema tõstab tähtsusetu põrmust,
tema ülendab viletsa tuhaasemelt,
pannes neid istuma õilsate juurde
ja lastes neid pärida aujärgi.
Sest Issanda päralt on maa toed
ja nende peale on ta seadnud maailma.
9Tema hoiab oma vagade jalgu,
aga õelad peavad pimeduses vaikima,
sest ükski ei saa võimust
omast jõust.
10Issanda vastu riidlejad kohkuvad,
taevast müristab Kõigekõrgem.
Issand mõistab kohut maailma äärtele,
annab rammu oma kuningale
ja ülendab oma võitu sarve.”
11Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Issandat
preester Eeli juhatusel.
Eeli kõlvatud pojad
12Aga Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Issandat
13ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi
ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal,
kolmeharuline kahvel käes,
14ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse
- kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda
talitasid nad kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.
15Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles
mehele, kes ohverdas: „Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema
ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest.”
16Kui mees temale ütles: „Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama,
ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!”, siis ta vastas: „Anna
aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!”
17Seepärast oli noorte meeste patt Issanda ees väga suur, sest
inimesed hakkasid Issanda roaohvrit halvustama.

“Sest ma olen rõõmus Sinu abi pärast!” (s 1) Meenuta, millist abi oled Jumalalt saanud viimase nädala jooksul.

Kas Jumal on su elus lahendanud mingi suurema probleemi? Sellise, mis halvas sind suuruse, kurbuse või ahastusega? Läbimurdehetked võivad vallandada piiritu ülistuse viisil, mida peaaegu miski muu ei suuda.  Midagi sellist koges Hanna, kui Jumal lõpetas tema viljatuse päevad ning kinkis talle poja. 

Saamueli nimi tähendab heebrea keeles “Jumala poolt kuuldud; Jumalast kuuldavõetud, määratud”. Väike Saamuel oli oma esimeste eluaastate jooksul Hannale pidev meenutus sellest, et Jumal kuuleb palveid, on ustav ja väeline muutma ka kõige lootusetumaid olukordi. Võib arvata, et peaaegu iga kord, kui Hanna oma pojale vaatas, lahvatas tema südames rõõmulaine, mis täielikult kustutas eelnevate aastate ahastuse ja häbi. Hanna oli “palunud teda Issandalt” (1Sm 1:20) ja Issand oli vastanud.

Loeme eelneva peatüki lõpust, et lapse sündides jäi Hanna temaga koju, ega läinud koos ülejäänud perega enam Issandale ohverdama. Oma mehele ütles ta selgituseks: „Alles siis, kui poiss on võõrutatud, viin ma tema, et ta võiks ilmuda Issanda palge ette ja jääda sinna igavesti.” (1Sm 1:22). Iisraeli emad imetasid lapsi kaua - sageli kuni 3-4 eluaastani. 

Aga hämmastav ja tähelepanuväärne on see, et täna loetud Hanna kiituslaul puhkeb mitte Saamueli sündides, vaid siis kui Hanna selle väikese poisi alatiseks ära annab, templisse, preester Eeli käe alla! 

Ei ole midagi raskemat ühele emale, kui ära anda oma väike laps! Kindlasti oli väike Saamuel esimeste eluaastate jooksul kasvanud oma ema südame külge eriliselt, sest ta oli palvevastus,  kaua oodatud, Jumala tõotuse laps. Aga ka Hanna oli oma ahastuses Jumalale midagi tõotanud ja kui Saamuel oli võõrutatud, tuli aeg Jumalale antud tõotus täita. 

Läbi aegade on olnud neid, kes suures hädas Jumalale midagi tõotavad, aga kui Jumal olukorra lahendab, siis jäävad hädasolija poolt antud tõotused täitmata. Hanna ei ole selline. Mis pidi toimuma tema südames seda kallist poissi ära andes, võime vaid aimata, kuid et Hanna südamest voolab sel hetkel templis palvetades nii imeline kiituslaul on hämmastav! 

“Mu süda rõõmutseb Issandas…ma olen rõõmus sinu abi pärast.”( s1), ütleb ta! Selline ülistus taolisel hetkel osutab vaid ühte: Hanna jaoks oli Jumal kõige turvalisem, usaldusväärseim ja kindlam isik, kelle kätte jäädavalt usaldada oma ainuke poeg. Oma laulus kirjeldab ta seda Jumalat, keda on tundma õppinud: Jumal on püha, Ta on kalju, Ta on kõiketeadja, kes uurib inimeste tegusid, Ta surmab ja teeb elavaks, viib hauda ja toob jälle üles, teeb vaeseks ja rikkaks, alandab, aga ka ülendab, Tema hoiab ülal kogu maailma ja valvab oma vagade üle. 

Sellise Jumala hoole alla julgeb Hanna jätta oma poja. Veelgi enam: sellise Jumala teenimine on Hanna jaoks parim, mida oma lapsele soovida. See Jumal oli Saamueli kinkinud ja tänus ja kiituses toob Hanna omakorda Jumalale suurima, kalleima ohvri, mis tal oli - andes poisi Talle tagasi.

 

 
“Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!” (Ps 50:14)

Selle kommentaari autor: Mari Vahermägi