Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4:31-42
Jeesus kõneleb Samaaria naisega31Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!”
32Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.”
33Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa
toonud?”
34Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle
tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
35Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus?
Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba
valged lõikuseks!
36Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et
niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
37Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine,
kes lõikab.”
38Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole
vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende
vaeva vilja lõikama.”
39Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise
sõnade
tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.”
40Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda
nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.
41Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam
inimesi.
42Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu,
vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti
maailma Päästja.”
Tänane kirjakoht kirjeldab Samaaria naise, jüngrite ja Sühhari linna elanike reaktsiooni kaevu ääres toimunud kohtumisele. Kuigi jutustus ei anna kõiges täielikku selgust, on mitu viidet sellele, et naine reageeris Jeesusega kohtudes omapoolse usuga. See, et ta jättis maha oma veeanuma näitab, et tema janu oli korraga kustutatud. Tema kutse linnarahvale “tulge ja vaadake” seda Jeesust - on otsekui (järel)kaja jüngrite kutsumise loost Jh 1:39 ja Jh 1:46. Ja kui linnarahvas viimaks tunnistab Jeesuse Päästjaks, tunnistab seda nenega koos ka too naine.
Naise tunnistusele eelneb aga jüngrite tagasitulek salmis 27. Nii nagu vestluse naisega, viib Jeesus ka jüngritega rääkides vestluse maistelt asjadelt vaimsetele. Jeesus slegitab, et tema “toit” on teha oma Isa tahtmist ning täide viia Tema töö (s 34). “Lõikus” ( s 35,36) on nende ees, siinsamas ja äärmiselt pakiline - inimeste näol, kes on valmis Jeesusesse uskuma. Vaikimisi kutsub Jeesus ka jüngreid selles misjonitöös osalema ning lõikust alustama.
Loo iroonia on aga selles, et Jeesuse üleskutse täidab pigem too naine, kui jüngrid. Jüngrid tõid linnast lihtsalt natukene toitu, naine aga tõi kaasa terve linna!
Tolle Samaaria linna elanike vastus Jeesusele oli ülivõimas. Mitmed neist hakkasid Jeesusesse uskuma naise tunnistuse tõttu; palju enam oli aga neid, kes Jeesust kuulates hakkasid Temasse uskuma. Kogu selle loo kulminatsioon saabub ükskord aga siis, kui Jeesust tunnistavad Päästjana mitte üksnes juudid, vaid kogu maailm.
Jeesuse kutse tulla ja juua “elavat vett” (s 10) on esitatud kõikidele!
Selle kommentaari autor: Cor Bennema