Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4:43-54
Jeesus tervendab kuninga ametimehe poja43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44Jeesus ise ju tunnistas, et „prohvetist ei peeta lugu ta
oma kodukohas”.
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema
hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade
ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee
veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks
ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema
poja, sest see oli suremas.
48Siis Jeesus ütles talle: „Te usute mind ainult siis, kui näete
tunnustähti ja imetegusid.”
49Ametimees ütles talle: „Issand, tule alla, enne kui mu laps
sureb!”
50Jeesus ütles talle: „Mine, sinu poeg elab!” Ja inimene uskus sõna,
mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta
laps elab.
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid
talle: „Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.”
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil
Jeesus oli talle öelnud: „Sinu poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kogu
ta pere.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Too kuninga ametimees demonstreerib Jeesusega vesteldes tähelepanuväärset usulist arengut. Alguses usub ta Jeesusesse kui imetegijasse (s 47). Johannes mainib lisaks, et ka Galilea rahvas võttis Jeesuse “hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas” (s 45). Kuninga ametnik oli ilmselt tähele pannud kuuldusi Jeesuse võimest imesid teha, ning sellele toetudes läheneb ta nüüd Jeesusele paludes, et Jeesus tuleks Kapernauma ning tervendaks tema poja, kes oli väga raskelt haige.
Sellest lähtudes esitab Jeesus talle väljakutse : liikuda edasi pelgalt imede uskumise tasandilt ja keskkonnast, mis eeldas Jeesuse füüsilist kohalolu. Ametniku palve salmides 47 ja 49 näitab, et ta soovis väga Jeesuse füüsilist kohale tulemist (võibolla ka sellepärast, et imetegijad enamasti sooritasid oma tegusid haige inimese juures), kuid Jeesus vihjab, et tegelikult ei ole sellist kohalolu vaja (s 50).
Ametnik võtab vastu ka selle Jeesuse väljakutse ning julgeb toetuda ja usaldada täiesti Jeesuse öeldud sõnale. Johannese evangeeliumi üldises kontekstis ei olnud siin veel tegu usuga, mis toob inimesele pääste; aga juba on selge, et too mees usub ja usaldab Jeesuse öeldud sõna.
Viimaks, alles koduteel (ja Jeesusest juba kaugel eemal), saab see ametniku usaldus tasutud ja ka tunnustatud, kui talle jooksevad vastu sulased, kes teatavad tema lapse tervenemisest. Kuulanud täpsemalt järele, mis juhtus, näeb ametnik selgelt, et kõik juhtus täpselt sel ajal, kui Jeesus ütles talle, et tema poeg saab terveks (s 52, 53).
Nii on mehe otsene usk saanud kindla toetuspinna ja muutubüüd n päästet toovaks usuks Jeesusesse (s 53b).
Too kuninga ametnik on näide inimesest, kes alguses usub Jeesusesse Tema imetegude tõttu, kuid on võimeline kasvama oma usus sedamööda, kuidas tema arusaamine Jeesuest laieneb ning kelle usk pearselt pole enam sõltuv imedest, ega ka tunnustähtedest.
Selle kommentaari autor: Cor Bennema