Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hirm, julgus ja kontroll

Laupäev, 13. August 2022

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 18:1-19

Eelija tuleb tagasi Ahabi juurde
1Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Issanda sõna, kes ütles: „Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!”
2Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias oli aga suur nälg
3ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Issandat,
4ja kui Iisebel hävitas Issanda prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning toitnud neid leiva ja veega.
5Ja Ahab ütles Obadjale: „Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed! Vahest leiame rohtu, et saame elus hoida hobused ja muulad ega peaks hävitama karju?”
6Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks omaette ühte teed ja Obadja läks omaette teist teed.
7Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu. Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: „Kas see oled sina, mu isand Eelija?”
8Ja ta vastas temale: „Olen. Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!”
9Aga tema ütles: „Mis pattu ma olen teinud, et sa tahad oma sulase anda Ahabi kätte, selleks et ta mu surmaks?
10Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: Teda ei ole siin, siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud.
11Ja nüüd sa ütled: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin!
12Kui ma lähen sinu juurest ära ja Issanda Vaim viib su sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mu. Ometi kardab su sulane Issandat oma noorpõlvest peale.
13Kas mu isandale pole jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Issanda prohveteid? Ma peitsin siis Issanda prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega.
14Ja nüüd ütled sina: Mine ütle oma isandale: Vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mu!”
15Aga Eelija ütles: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, täna näitan ma ennast temale!”
16Siis läks Obadja Ahabile vastu ja jutustas temale sellest. Ahab läks siis Eelijale vastu.
17Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: „Kas sina oled see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?”
18Ja ta vastas: „Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Issanda käsud ja sina käid baalide järel!
19Aga nüüd läkita käsk, et minu juurde Karmeli mäele kogutaks kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Ašera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!”

“Ära karda, sa pisike karjake … Teie niuded olgu vöötatud ja olge valmis teenima.” (Lk 12:32,35 parafraas)

Umbes kolm aastat hiljem oli Eelija valmis. Kogu selle aja oli aga Ahab teda taga ajanud (s 10) teadmata, et Eelija elas vaikselt, Jumala kaitse all, vaid paari kilomeetri kaugusel oma äiapapa paleest.

Seega Jumala korraldus: “Mine ja näita ennast Ahabile..! (s 1) polnud sugugi väike või lihtne asi - vaatamata sellele, et Eelija tõi häid uudiseid peatselt saabuvast vihmast.

Oleks prohvet nüüd korraga ootamatult kuninga ette ilmunud, oleks ta võinud kaotada elu või vabaduse. Aga Jumal hoolitses ka selle eest ning leidis taas omade hulgast vahendajaks kojaülema Obadja

Obadja ei ole küll selle tekstilõigu peategelane, ometi on ta piisavalt oluline, et temal hetkeks peatuda. Üldiselt võttes oli ta lihtne inimene, kes püüdis ohtlikul ja ebakindlal ajal ellu jääda; kuid sellele lisaks oli ta ka mees täis ehtsat usku Issandasse, ega kartnud toimida sellest juhindudes (s 4). Selleks, et jääda pühendunund uskujaks, kes “kartis väga Issandat” (s 3) ning samal ajal teenida Ahabi õukonnas ühe peamise ministrina, pidid Obadja igapäevaselt kõndima otsekui noateral.

Ja kui algas põud, muutus olukord veel hullemaks, vaatamata sellele, et Ahab püüdis asjatult olukorda parandada, rakendades kogu oma mõistust ja nutikust (s 5). Obadja kartus ei olnud sugugi alusetu. Sellest hoolimata usaldab ta siiski prohvet Eelilja tõotust (s 15) ning kuuletub talle (s 16).

Julgus osutub julguseks vaid hirmuga silmitsi olles. Mõtiskle millised asjad panevad sind kartma ning palveta nende asjade pärast.

Üsna peatselt avastab Obadja, et tal pole põhjust hirmu tunda. Eelija on kohtamas Ahabit ning Ahab on sedavõrd haaratud oma eesmärkidest Eelija suhtes, et tal ei tule meeldegi süüdistada Obadjat. Kogu see olukord on andnud Obadjale lihtsalt võimaluse kasvada vaimus ning Eelijale võimaluse täita oma kõige värskem missioon. 

Ja nagu alati, on Jumal ise kontrollimas kogu sündmuste käiku.

 
Milliseid valikuid ja tegusid teed sina olles silmitis oma hirmudega? Kui sageli oled avastanud, et kartsid asjatult? Loe hb 13:6 ning mõtiskle selle üle.

Selle kommentaari autor: Marian Raikes