Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 18:20-46
Eelija võidab Baali prohvetid20Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
21Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
22Siis Eelija ütles rahvale: „Mina olen ainus järelejäänud Issanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
23Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.
24Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!” Ja kogu rahvas kostis ning ütles: „See kõne on hea!”
25Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: „Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!”
26Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: „Baal, vasta meile!” Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümber altari, mille nad olid teinud.
27Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: „Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!”
28Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.
29Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.
30Siis ütles Eelija kogu rahvale: „Astuge minu juurde!” Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Issanda altari, mis oli maha kistud.
31Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Issanda sõna ja kellele oli öeldud: „Su nimi olgu Iisrael!”
32Ja ta ehitas kividest altari Issanda nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
33Siis ta ladus puud ja raius härjavärsi tükkideks ning pani puude peale
34ja ütles: „Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!” Siis ta ütles: „Tehke seda teist korda!” Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: „Tehke kolmandat korda!” Ja nad tegid kolmandat korda.
35Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
36Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: „Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
37Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!”
38Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis.
39Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: „Issand on Jumal! Issand on Jumal!”
40Aga Eelija ütles neile: „Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!” Ja rahvas võttis nad kinni. Ja Eelija viis nad alla Kiisoni jõe äärde ning tappis nad seal.
Eelija palve peale tuleb vihm41Ja Eelija ütles Ahabile: „Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab!”
42Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.
43Siis ta ütles oma teenrile: „Mine nüüd ja vaata mere poole!” Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: „Ei ole midagi.” Tema aga ütles: „Mine tagasi!” Nõnda seitse korda.
44Aga seitsmendal korral ütles teener: „Vaata, pisike pilv nagu mehe kämmal tõuseb merest.” Siis ütles Eelija: „Mine ütle Ahabile: Rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!”45Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu. Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.
46Ja Issanda käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni.
Peale kolme põua aastat tahab Issand rahva olukorda kergendada ning vihma saata, aga enne tuleb rahvast veenda selles, et nad hakkaksid abi otsima Jumalalt, mitte Baalilt. Jumal igatseb taas kuulda oma rahva palveid, Ta igatseb neile demonstreerida palvete mõju ja väge. Seda väge on Eelija isiklikult tunmda õppinud, väga keerulistes väljakutsetes Jumalat usaldades ja Talle kuuletudes. Nüüd rakendab ta isiklikus elus õpitut avalikult, kogu rahva ees.
Kohe kui rahvas on kogunenud asub Eelija põhiküsimuse juurde (s 21). Tema poolt esitatud küsimus on ebamugav kõigile, kes püüavad laveerida kahe asja vahel, kuid isegi kui rahvas ei tundnud erilist austust Baali vastu, teadsid nad seda paremini Isebeli ja Ahabi võimu ulatust. Seepärast ei ole nad eriti innukad avalikult astuma Jumala poole, vaid tahavad imet, tõestust.
Loomulikult olid nad unustanud kõik minevikus Jumala poolt tehtud imed ning Jumal annab neile nüüd uue ime.
Rahvas pidi tunnistama, et ettepandud proov oli igati õiglane (s 24). Esimesena pidid lavale astuma Baali prohvetid, kuid ise tehtud jumalana oli Baal võimetu vastama oma prohvetite anumisele. Eelija kasutas olukorda maksimaalselt ära, innustades paganlikke prohveteid äärmuslike tegudeni ( s 27).
Kui tuli tema kord, oli ta enese käitumine teravaks kontrastiks Baali prohvetitele, osutades sügavat aukartust Jumala, Tema sõna ja lepingu vastu. Kujutle kogunenud rahva šokki ning hämmingut, kui Eelija võtab 12 kivi ning valab 12 kruusitäit vett üle ohvri. Ja siis palub ta lihtsa, aukartust väljendava palve (s 36, 37), mis keskendub Jumala au ja rahva vaimuliku vajaduse esiletoomisele.
Jumal vastab, rahvas pöördub taas Jumala poole ning Eelija jätkabpalvetamist kuni Jumala tõotus täitub ja vihma hakkab sadama.
Selle kommentaari autor: Marian Raikes