Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 19:1-21
Eelija Hoorebi mäel1Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja
kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku
minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu
sündis kõigi nende hingedega!”
3Kui Eelija seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge
pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma
poisi sinna.
4Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe
leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja
ütles: „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui
mu vanemad!”
5Ja ta heitis maha ning jäi magama leetpõõsa alla. Aga vaata,
üks ingel puudutas teda ja ütles temale: „Tõuse üles, söö!”
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel
küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning
ütles: „Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!”
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli
Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala
pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on
kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina
üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja
vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas
mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud
tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud
maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules.
Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks
välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes
küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”
14Ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala
pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on
kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina
üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
15Ja Issand ütles temale: „Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse
kõrbe! Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks!
16Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa,
Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks!
17Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab
Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa!
18Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei
ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud.”
Eliisa kutsumine19Siis ta läks sealt ära ja leidis Eliisa, Saafati poja, kes oli
kündmas; ta ees käis kaksteist härjapaari ja ta ise oli
kaheteistkümnendaga. Kui Eelija temast mööda läks, siis ta heitis oma
kuue tema peale.
20Ja Eliisa jättis veised ja jooksis Eelijale järele ning ütles:
„Lase mind ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma käin su
järel!” Ta vastas temale: „Mine, aga tule tagasi, sest ära unusta, mis
ma sulle olen teinud!”
21Ja ta läks tema juurest tagasi, võttis veistepaari ning tappis
need; veiste iketega keetis ta liha ning andis rahvale, ja nad sõid.
Siis ta tõusis ja käis Eelija järel ning teenis teda.
Jumal oli just teinud mitmeid imesid vastates Eelija palvetele ning nüüd saatis ta ka kaua oodatud vihma. Veelgi enam - Jumal oli pööranud oma rahva südamed Baali juurest tagasi enese juurde ning rahvas tunnistas taas, et Issand on nende Jumal!
Eelija aga suudab näha vaid Iisebeli tapmisähvardusi. Nii põgeneb ta veidi turvalisemasse paika Juudas ning esineb Jumala ees suure halisemisega. Mis selle mehega juhtus? Kuidas võis ta nii kiiresti unustada Jumala väe ja valitsemise üle kõigi asjade, ka elu ja surma üle? Kuidas läks tal meelest see, kuidas Jumal oli teda kaitsenud ja varustanud siiani?
Eelija näol on meie ees kogu inimkonna haprus, eriti aga selline, mis tuleb peale suurt pingutust. Võibolla meenuvad sulle praegu mõned inimesed, kes jumalariigi töös on end lõpuni ära kurnanud. Kuigi täiesti nõrkenud, suudab Eelija siiski veel palvetada. Oma meeleheite sügavuses pöördub ta issanda poole, mitte Temast eemale.
Eelija sügav ahastus on inimlikult siiski arusaadav. Peale Jumala väe dramaatilist demonstratsiooni, jätkasid Ahab ja tema alamad oma ebajumalateenistust ning Isebel, baalikummardamise kuninglik patroon, jätkas oma vägivaldse ja domineeriva mõju rakendamist. Eelija soov surra avaldab selle piina, hirmu, ning läbikukkumise kogemuse ulatust, mis ta hinge täitis. Tundub nagu oleks kõik mida ta teinud oli, tühja jooksnud ning tal polnud enam midagi anda.
On aegu, kus me kogeme, et meie sügavaimad igatsused näha Jumala tahet realiseerumas maa peal, ei täitu iial ning rõhumise ja ärakasutamise julmused ei lõpe kunagi. On aegu, mil tunneme, et meie puudulikud katsed armastada Jumalat ning oma ligimest jäävad lootusetult nõrkadeks, ehk isegi viljatuiks. Nii võib tekkida kiusatus päriselt alla anda ja Eelija kombel lasta oma hingel täituda enesehaletsusest ja depressioonist.
Oma armus aga vastab Jumal Eelija surmasoovile eitavalt. Jumal ei loobunud Eelijast, ega andnud mingiski mõttes alla ja Jumal ei anna alla ka meie osas. Selle asemel toibutas ja taastas Ta hellalt oma sulast, ning juhtis ta isegi paika, mille ajalugu oli tulvil lugusid Jumala abist oma rahvale. Seal hoolitses Jumal Eelija eest seni, kuni ta oli võimeline kuulma “vaikset sosinat”. Eelija taastumine oli Jumala tegu, kuid see oli ühtlasi ka tema taasläkitamine. Jumal aitas Eelijal ka näha oma eksiarvamust, et ta oli üksinda ustavatest alles jäänud - ja see on sageli just prohvetiametiga kaasaskäiv arvamus!
Tänane piiblitekst kirjeldab Eelija olukorra jumalikku lahendust ning sellest võrsub uus püsiv kuulekus teenimises (s 15-16), kuid edaspidi ka osaduses, mitte enam üksinduses. Jumal suhtus Eelija tunnetesse tõsiselt ja sellest sündmusest alates ei toimi Eelija enam üksi, vaid saab Eliisa endale alaliseks ja usaldusväärseks kaaslaseks.
Selle kommentaari autor: APÜ