Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 145
Jumala au ja helduse ülistus1Taaveti kiituslaul.
Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas!
Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2Iga päev ma tänan sind
ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav,
tema suurus on uurimatu!
4Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid,
ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5Sinu võimsuse toredat hiilgust
ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6Sinu kardetavast jõust räägitagu
ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7Su suure headuse mälestust kuulutatagu
ja su õiguse üle hõisatagu!
8
Armuline ja halastaja on Issand,
pika meelega ja suur helduselt.
9Hea on Issand kõigile
ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod,
ja su vagad tänavad sind.
11Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest
ja nad räägivad su vägevusest,
12et teada anda inimlastele tema vägevust
ja tema riigi auhiilguse ilu.
13Sinu riik on kõigi ajastute riik
ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.
14Issand toetab kõiki, kes on langemas,
ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
15Kõikide silmad ootavad sind
ja sina annad neile nende roa omal ajal;
16sina avad oma käe
ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.
17Õige on Issand kõigil oma teedel
ja vaga kõigis oma tegudes.
18Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad,
kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad,
ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
20Issand hoiab kõiki, kes teda armastavad,
ja hävitab kõik õelad.
21Issanda kiitust rääkigu mu suu
ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele
ikka ja igavesti!
Seda laulu tuleb lugeda aeglaselt, mediteerides, eraldades Jumala erinevaid omadusi ning tegevusi, mida siit leiame. Kui sul on aega, loe seda veelkord ja siis veelkord.
Jumal kellele mõnes teises piiblitekstis saame vaid aimamisi pilgu heita, tõuseb siin kirgastatult meie silme ette täies auhiilguses.
Psalm algab otsustavusega ülistada ning lõpeb kutsega kaasa ülistada. Vahepeal aga toob laulja esile Jumala loomust ning tegusid. Ja siia juurde pole vaja erilisi kommentaar, sest iga väide Jumala loomuse ja tegevuse kohta, iga järjekordne põhjus kiita Teda, räägib iseenese eest.
Teemadering ulatub auhiilgusest loomiseni (s 5,6) imetlusest Jumala üle, kes hoolib ning toetab elurasksutega maadlevaid inimesi (s 14) ning kes varustab neid vajalikuga (s 15).
Nagu ka mujal Vanas Testamendis, kuvatakse Jumala võimsaid tegusid kogu loodut, päästet ning hoolitsust hõlmavatena. Ja laulja ülistab sellist Jumalat suure rõõmustamisega, mis voolab välja tema isiklikust jumalasuhtest - ta ütleb “minu Jumal” (s 1)
Jumala ülistamine mõjutab maailma. Jumala kummardamine kuningana on alternatiivse reaalsuse kehtestamine. See tähendab ka väita, et mistahes pretensioonid võimu omamisele ka eksisteerivad, Jumal üksi on see, kes valitseb ülimuslikult. Ükskõik kuidas olukorrad näivad olevad, või kuidas meie neid muuta tahaksime, ei oma me kontrolli nende üle, kuid Jumal omab.
Plinius, Bitüünia valitseja kirjutas keiser Trajaanusele aastal 112, paludes nõuannet, kuidas toime tulla kristlastega. Talle oli probleemiks see, et kuna kristlased kogunesid tavaliselt nädala esimesel päeval enne koitu, lauldes ülistuslaulu Kristusele kui Jumalale, siis sel viisil kuulutasid nad Kristuse Kuningaks ning austustväärivaks, üle keisri. Ülistuse kuulutame me nii sekulaarsetele kui vaimsetele vägedele ja võimudele. et Jumal valitseb ning Temal on viimane sõna.
Selle kommentaari autor: John Grayston