Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 9:10-19a
Saulus Damaskuse teel10Ent Damaskuses oli üks jünger, Hananias nimi, ja Issand ütles temale nägemuses: „Hananias!” Tema vastas: „Issand, vaata, siin ma olen!”
11Issand ütles talle: „Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse Sirgeks, ja otsi Juuda kojas üles Tarsosest pärit Sauluse-nimeline mees, sest vaata, tema palvetab
12ja on nägemuses näinud üht meest, Hananias nimi, sisse astuvat ja käed tema peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks.”
13Hananias aga vastas: „Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas,
14ja siingi on tal ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad.”
15Aga Issand ütles talle: „Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette,
16sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.”
17Siis Hananias läks ja astus sisse sinna kotta ja, pannud oma käed Sauluse peale, ütles: „Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.”
18Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida.
19Ja kui ta oli toitu võtnud, sai ta tagasi oma jõu. Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures
On liigagi kerge lihtsustada Luuka ülevaadet sellest apostel Pauluse elu pöördepunktist.
Tänapäeval põhjustaks selline sündmus suuri pealkirju ajalehtede esikaanel - kujutle kui mõni tuntud fundamentalistist Saudi- Araabia või Iraani tuline usujuht ning eestvõitleja korraga hakkaks sama tuliseks kristluse eest võitlejaks!
Pauluse enese kirjeldustest selle sündmuse kohta mitmel pool on selge, et tema tajus kõiges võimsat Jumala seletamatust ning äravalimist. Saulus/Paulus suhtus Jumalasse väga tõsiselt.
Sauluse elus oli toimunud muutus. Täiesti oli muutunud tema reisi eesmärk: – algselt pidi ta minema Damaskuse sünagoogide vanemate juurde kui Jeruusalemma ülempreestri volitustega tähtis tegelane, nüüd aga oli ta Sirgel tänaval Juuda-nimelise mehe juures. Muutunud oli tema staatus - uhkest ja enesekindlast variserist oli saanud pime, segadusseaetud, palvetav Saulus (s 11), kes nägemuse põhjal ootas Hananiase-nimelise mehe abi.
Samal ajal sai nägemuse ka Hananias käsuga minna ja palvetada Sauli eest. Hananias oli valmis minema (s 10), aga ülesanne, mille ta sai, oli raskemast raskem: see oli oma elu ohtuseadmine. Ei ole raske mõista tema kõhklust ja vastuseisu saadud korraldusele. Kuuldused Jeruusalemmas toimunud usklike tagakiusamisest ja laialipillutamisest olid jõudnud ka Damaskusesse. Eriti aga kuuldused ühest aktiivseimast vaenajast, Saulusest, kes oli tulnud täisvolitusega teha kurja Kristuse järgijatele.
Kui paljud meist hakkaks sellises olukorras kõhklema, pidades targemaks ohust eemale hoida? Hananias aga küsis Jumalalt ning taevas oli teisel seisukohal: ”Tõuse ja mine!”, oli juhtnöör mille ta sai.
Pane tähele, et nii Sauluse kui ka Hananiase nägemuses oli kõik täpselt sõnastatud. Hananias sai oma kõhklustes selgituse ja talle avaldati Jumala plaan (s 15, 16). Meil on palju õppida tema usaldusest!
C.S Lewis kirjeldab oma kogemust Jumala “järjepidevast ning jäeleandmatust ligitulemisest” mida ta kõigest jõust üritas tõrjuda, samas imetledes “jumalikku alandlikkust mis isegi sellistel tingimustel on nõus pöördunuga tegelema” (“Tabatud rõõmust”).
Seesama Jumala õrnus, mida Lewis tunnetas, on võimsalt kohalolev ka Jumala poolt Hananiase Paulusele abiks läkitamises - sel Pauluse usuteekonna esimesel ja väga raskel perioodil. Hananiase puhul oli otsustava tähendusega tema avatus Jumalale ning valmisolek muuta oma perpspektiivi, laiendada oma kujutlusmaailma lausa selle määrani et “see mees, kes on palju kurja teinud Sinu pühadele” muutub “vend Sauluseks”, Jumala valitud instrumendiks kujuteldamatult ulatuslikus misjonitöös.
Selle kommentaari autor: APÜ